22 tamyz. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq din jáne senim-nanym negizindegi zorlyq-zombylyq qurbandaryn eske alý kúni
BUU Bas assambleıasynyń 2019 jylǵy 13 mamyrdaǵy qarary negizinde jarııalandy. Onda din jáne senim-nanym negizinde kez kelgen adamǵa, onyń múlki, úıi, mádenı qundylyqtaryna jáne t.b qatysty qandaıda bir túrde zorlyq-zombylyq kórsetýge tyıym salynǵan.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1832 jyly Aqmola syrtqy okrýgi men Aqmola dýany quryldy. Okrýgtiń ortalyǵy Esil ózeniniń jaǵalaýyndaǵy Qaraótkel shatqalynda ornalasqan Aqmola bekinisi (1845 jyldan bastap Aqmola stanıtsasy) boldy.
1909 jyly Ýfa qalasynda aqyn Mirjaqyp Dýlatovtyń «Oıan, qazaq!» atty óleńder jınaǵy basylyp shyqty.
2009 jyly Máskeýde, Qazaqstan Respýblıkasynyń Reseıdegi elshiliginiń rezıdentsııasynda belgili jýrnalıst, «QazAqparat» agenttiginiń menshikti tilshisi Sara Nurǵalıevanyń «Teńdik belgisi» kitaby tanystyryldy. Derekti povest qazaqstandyq ǵaryshker, Reseı Batyry jáne Qazaqstannyń Halyq qaharmany Talǵat Musabaevqa arnalǵan. Basylymnyń alǵashqy taralymy 5 myń dana boldy. Kitap joǵary jáne orta oqý oryndaryna, kitaphanalar men murajaılarǵa taratyldy.
2011 jyly QR Ulttyq banki «Ál-Farabı» (altyn) jáne «Aldar-Kóse» (kúmis) estelik monetalaryn aınalymǵa shyǵardy.
2012 jyly jıyrma bes jastaǵy qazaqstandyq skrıpkashy Erjan Qulybaev Býenos-Aıreste Halyqaralyq baıqaýdyń birinshi júldesin ıelendi.
2014 jyly Almatyda SSSR halyq ártisi, operalyq ánshi Ermek Serkebaevtyń memorıaldyq taqtasy ashyldy.
2015 jyly Qazaqstannyń Túrkııadaǵy elshiliginde Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna arnalǵan konferentsııa boldy. Onda Qazaqstan men Túrkııanyń ekijaqty qarym-qatynastary tarıhyna, Qazaqstandaǵy aıtýly oqıǵalarǵa arnalǵan fotokórme uıymdastyryldy.
2015 jyly ShQO Qatonqaraǵaı aýdany Qaraqaba jazyǵynda Halyqaralyq túrki akademııasy uıymdastyrǵan «Altaı - altyn besigim» atty alǵashqy halyqaralyq arheologııalyq ekspedıtsııa aıaqtaldy.
2016 jyly Belgradta L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń rektory Erlan Sydyqovtyń «Jambyl. Uly dala aqyny» atty kitaby serb tilinde jaryq kórdi.
2017 jyly Aral mańyndaǵy Qorqyt ata eskertkish kesheninen qobyzdyń músini tabyldy. Ǵalymdar 40 santımetr keletin tas músindi oǵyzdar dáýirine jatqyzdy. Ol ІH-H ǵasyrlarda portty qala Sortóbe ornalasqan jerde júrgizilgen arheologııalyq zertteýler kezinde tabyldy.
2017 jyly «Ataýly kúnder» serııasymen «Altyn sarbaz» Qazaqstan Respýblıkasynyń alǵashqy poshta markasyna 25 jyl» taqyrybyndaǵy poshta markalary aınalymǵa shyǵaryldy. Poshta markasynda 1969 jyly Almaty mańyndaǵy Esik qorǵanynda qazba jumystaryn júrgizý kezinde tabylǵan saq jaýyngeri beınelengen. Ǵalymdar bul qabirdiń bizdiń dáýirimizge deıingi V-VI ǵasyrlarǵa jatatynyn aıtady.
2017 jyly qazaqstandyq mánerlep syrǵanaýshy Elızabet Tursynbaeva Kanadanyń úzdik mánerlep syrǵanaýshylary qatysqan klýbtyq týrnırde eń úzdik nátıje kórsetti. Lıza Toronto CS&CC klýbynyń namysyn qorǵady.
2019 jyly Almatyda «Central Asia Youth Festival» (CAYF) І Ortalyq Azııa jastar festıvaliniń ashylý saltanaty ótti,
«Shymbulaq» taý shańǵysy kýrorty aýmaǵynda Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Túrikmenstan, Ózbekstan, Ázerbaıjan jáne Túrkııadan 18-29 jas aralyǵyndaǵy 300-den astam jas jınaldy.
Іs-shara jas kóshbasshylardyń áleýetin damytýǵa, Ortalyq Azııa jastary úshin turaqty dıalog alańyn qurýǵa, aımaqtyq ıntegratsııaǵa, seriktestik qarym-qatynas ornatýǵa, aımaq elderiniń jastar resýrstaryn jumyldyrýǵa jáne jastar saıasatyndaǵy ozyq tájirıbemen almasýǵa baǵyttalǵan.
2020 jyly Klýj-Napoka qalasynda Qazaqstannyń Mádenıet kúnderiniń ashylý saltanaty ótti, ol rýmyn jurtshylyǵyna elimizdiń mádenıeti, salt-dástúri men baı tarıhy týraly kóbirek maǵlumat berdi.
Klýj-Napoka - Rýmynııanyń úlken ekonomıkalyq, ákimshilik jáne mádenı ortalyǵy. Eldegi ekinshi iri qala.
2021 jyly qazaqstandyq Nomad Stunts tobynyń kaskaderleri Gollıvýdtyń «Kıller kodeksi» fılmine tústi. Kaskaderler atys-shabys kórinisterine qatysyp qana qoımaı, keıipkerlerdi dýblıajdady, sonymen qatar olar akter retinde epızodtyq kórinisterge tústi. Atap aıtqanda qazaqstandyq kaskaderlar qaraqshy, bosqyn, oqqaǵar, shekarashylar men beıbit turǵyndar sekildi túrli beınelerdiń rólin somdady.