22 sáýir. Tulǵalar týǵan kún
ESІMDER
61 jyl buryn (1963) QR Parlament Májilisiniń VIII shaqyrylym depýtaty, Agrarlyq máseleler komıtetiniń tóraǵasy Serik Rahmetollauly EGІZBAEV dúnıege keldi.
Batys Qazaqstan oblysynda týǵan. Batys Qazaqstan aýyl sharýashylyǵy ınstıtýtyn «agronom», Qazaq memlekettik zań akademııasyn «zańger» mamandyqtary jáne QR Prezıdentiniń janyndaǵy Memlekettik qyzmet akademııasyn bitirgen. Ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty.
Eńbek jolyn 1980 jyly Oral (qazirgi Batys Qazaqstan) oblysyndaǵy Chapaev aýdany «Chapaev» keńsharynyń qurylys bóliminiń jumysshysy bolyp bastady. 1980-1985 jyldary Oral oblysy Chapaev aýdany «Chapaev» zaýytynda agronom, 1986-1987jyldary Qazaqstan LKJO Chapaev aýdandyq komıtetiniń ekinshi hatshysy, 1988-1990 jyldary Oral oblysy Qazaqstan LKJO Jympıty aýdandyq komıtetiniń birinshi hatshysy, 1990-1993 jyldary Oral oblystyq Qazaqstan Jastar Odaǵy ıdeologııalyq bóliminiń meńgerýshi-hatshysy, 1993 jyly Batys Qazaqstan oblystyq Qazaqstan Jastar odaǵynyń birinshi hatshysy boldy.1997-1998 jyldary Batys Qazaqstan oblysynyń ákimdiginde bas ınspektor, uıymdastyrý jáne kadr jumysy departamenti dırektorynyń orynbasary laýazymdarynda qyzmet atqardy. 2000-2001 jyldary QR Qarjy mınıstrliginiń Uıymdastyrý jáne kadr jumysy departamentiniń bólim basshysy bolyp jumys istedi. 2001-2007 jyldary QR Premer-Mınıstriniń Keńsesinde túrli qyzmetter atqarǵan. 2007-2016 jyldary QR Prezıdenti Ákimshiliginde túrli laýazymdarda jumys istegen. 2016-2017 jyldary QR aýyl sharýashylyǵy vıtse-mınıstri, 2017-2019 jyldary «Qazaqstan» RTRK basqarma tóraǵasynyń óńirlik damý jónindegi orynbasary, 2019-2021 jyldary Batys Qazaqstan oblysy ákiminiń orynbasary, 2021 jyly QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń apparat basshysy, 2021-2023 jyldary QR Aqparat jáne áleýmettik damý vıtse-mınıstri laýazymyn atqarǵan.
Qazirgi qyzmetin 2023 jyldyń naýryzynan bastap atqaryp keledi.
52 jyl buryn (1972) Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisi Apparaty Qujattamamen qamtamasyz etý bóliminiń meńgerýshisi Gúlmıra Rysbekqyzy QALMANBETOVA dúnıege keldi.
Qazaq memlekettik basqarý akademııasyn, Qazaq quqyqtaný jáne halyqaralyq qatynastar ınstıtýtyn bitirgen. Ekonomıst, zańger.
Eńbek jolyn 1995 jyly QR Qarjy mınıstrliginde maman bolyp bastaǵan. 1996-1999 jyldary QR Qarjy mınıstrligi Bas salyq ınspektsııasynyń aǵa salyq ınspektory, QR Memlekettik salyq komıtetinde bas salyq ınspektory, 1999-2001 jyldary QR Memlekettik kiris mınıstrligi kiristerdi taldaý jáne boljaý departamentinde bas maman, bólim meńgerýshisiniń orynbasary, bólim meńgerýshisi qyzmetterin atqardy. 2001-2003 jyldary Respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýyn baqylaý jónindegi esep komıtetiniń múshesi, 2004-2007 jyldary QR Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstrligi strategııalyq taldaý jáne josparlaý deparamentiniń basqarma bastyǵy, QR Premer-Mınıstri orynbasarynyń keńesshisi qyzmetterin atqardy. 2007 jyly QR Parlamenti Májilisi Apparaty Uıymdastyrý-baqylaý jáne kadr jumysy bólimi meńgerýshisiniń orynbasary boldy.
Qazirgi laýazymyn 2007 jyldyń qyrkúıek aıynan bastap atqaryp keledi.
«Eren eńbegi úshin» medalimen, Qazaqstan Respýblıkasynyń Qurmet gramotasymen jáne birqatar merekelik medaldarmen nagradtalǵan.
43 jyl buryn (1981) Jetisý oblysy Sáýlet jáne qalaqurylysy basqarmasynyń basshysy Darken Nurjanuly NURJANOV dúnıege keldi.
Almaty oblysynda dúnıege kelgen. Qazaq Ulttyq Tehnıkalyq Ýnıversıtetin, Qazaq agrarlyq ýnıversıtetin, Taraz memlekettik ýnıversıtetin bitirgen. Mamandyǵy boıynsha - polıgrafııa óndirisiniń tehnology, zańger, sáýletshi.
Eńbek jolyn 2001 jyly Almaty qalasynda «Qazaqstannyń jastar aqparat qyzmeti» qoǵamdyq qorynyń nusqaýshysy bolyp bastaǵan.
Ár jyldary Qarasaı aýdanynda ýchaskelik sáýletshi, sáýletshi, ınjener, aǵa ınjener, turǵyn úılerdiń qurylysyn baqylaý sektorynyń, jobalaý geodezııa bóliminiń meńgerýshisi qyzmetterin atqardy.
Keıinnen Astana qalasynda "QazǴZSTQSK" RMK qalaqurylysy jobalary bóliminiń mamany, Almaty oblystyq qurylys basqarmasynyń bas mamany, Astana qalasynda "Memlekettik sáýlet-qurylys baqylaý, qadaǵalaý, lıtsenzııalaý jáne attestatsııalaý departamenti» MM Memlekettik sáýlet-qurylys baqylaý basqarmasynyń sarapshysy, QR Óńirlik damý mınıstrligi Qurylys, turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq isteri komıtetiniń Memlekettik sáýlet-qurylys baqylaý basqarmasynda sarapshy, bas sarapshy, Almaty oblysynyń sáýlet jáne qala qurylysy basqarmasy basshysynyń orynbasary, basshysy, Talǵar aýdany ákiminiń orynbasary, Taldyqorǵan qalasy ákiminiń orynbasary laýazymdaryn atqarǵan.
Qazirgi laýazymyn 2022 jyldyń tamyz aıynan bastap atqaryp keledi.
QR qurmetti sáýletshisi, Sáýletshiler odaǵynyń vıtse-prezıdenti.
36 jyl buryn (1988) Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne aqparat vıtse-mınıstri KOChETOV Evgenıı Dmıtrıevıch dúnıege keldi.
Tselınograd (qazirgi Astana) qalasynda týǵan. Qazaq gýmanıtarlyq zań ýnıversıtetin, M.V. Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıtetin bitirgen.
Eńbek joly: 2009-2013 jyldar aralyǵynda «Jas Otan» JQ jáne «Nur Otan» HDP ortalyq apparatynyń túrli qurylymdyq bólimshelerinde keńesshi, sarapshy, konsýltant bolyp jumys istedi. 2013-2014 jyldary «Tsesna Korporatsııasy» AQ developmentinde bólimshe basshysy. Ár jyldary jeke menshik kommertsııalyq qurylymdarda jumys istedi. 2016 jyly «Qazkontent» AQ Kaztube.kz vıdeoportalynyń jetekshisi bolyp taǵaıyndaldy. 2016-2017 jyldary QR Aqparat jáne kommýnıkatsııalar mınıstrligi Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetiniń dırektory, 2017-2018 jyldary «Qazkontent» AQ basqarma tóraǵasy, 2018-2019 jyldary «Nur Otan» partııasynyń Strategııalyq bastamalar ınstıtýty dırektorynyń orynbasary qyzmetin atqardy. 2019-2020 jyldary «Rýhanı Jańǵyrý» KEAQ qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýty basqarma tóraǵasynyń keńesshisi, 2020-2022 jyldary «Medıa damytý qory» korporatıvtik qorynyń bas dırektory boldy.
Ár jyldary «Lıter» qoǵamdyq-saıası gazeti, «Kapıtal» iskerlik basylymy, «Vlast» ınternet-jýrnaly, «Informbıýro» aqparattyq-taldaý portalynda sholýshy bolyp jumys istedi.
Qazirgi qyzmetin 2023 jyldyń aqpanynan atqaryp keledi.
96 jyl buryn (1928-1990) akter, Qazaqstannyń halyq ártisi Nurmuhan JANTÓRINdúnıege keldi.
Atyraý oblysynyń Mahambet aýdanynda týǵan. Tashkent teatr óneri ınstıtýtyn bitirgen.
1952-1967 jyldary jáne 1988 jyldan ómiriniń sońyna deıin Qazaq akademııalyq drama teatrynyń sahnasynda óner kórsetken. 1967-1988 jyldary «Qazaqfılm» kınostýdııasynda akter bolǵan. Akter kóptegen spektaklder men fılmderde oınaǵan. Ol teatrda S.Muqanovtyń «Shoqan Ýálıhanovynda» Shoqan, Ǵ.Músirepovtiń «Qozy Kórpesh - Baıan sulýynda» Qodar (osy shyǵarmalar boıynsha qoıylǵan fılmderde de oınaǵan), M.Áýezovtiń «Eńlik-Kebek» pen «Qaragózinde» Kebek pen Syrym, N.Hıkmettiń «Eleýsiz qalǵan esil erinde» Doktor, M.Kaorýdyń «Shyǵystaǵy bir beıbaǵynda» Sıntaro, M.Býlgakovtyń «Jendetterinde» Moler, sondaı-aq, Ý.Shekspırdiń «Ottelosy» men «Makbetinde» ıAgo jáne Makbet (sońǵysy Qaraǵandy oblysy qazaq drama teatrynda), A.Pýshkınniń «Shaǵyn tragedııalarynda» Salerı, Baron jáne Don Jýan rolderin somdap, úzdik akterlik sheberligin tanytqan. 1948 jyldan kınoǵa túse bastaǵan. Kınodaǵy alǵashqy róli «Alastalǵan Alıtet» fılmindegi chýkcha jigiti - Týmatýge. Jantórın 80-ge jýyq fılmge tússe, sonyń 30-dan astamynda basty rólde oınaǵan. Olardyń qatarynda Sh.Ýálıhanov («Onyń ýaqyty keldi»), Abylaıhanov («Atamannyń aqyry»), Qurmanǵazy («Qurmanǵazy»), Sapar («Saparqudyǵy»), Shal («Kóleńkesin qýǵan shal»), Beıbarys sultan («Sultan Beıbarys»), t.b. beıneleri bar. Rejısser retinde Tsoı Gýk Inmen birlesip «Orman balladasy», N.Jaınaqovpen birge «Medaldiń úshinshi jaǵy», «Qaramarjan» fılmderin túsirgen. Almaty qalasynda Jantórın atyndaǵy kóshe bar.