22 qazan. Jylnama
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq tutyǵyp sóıleıtinder kúni
1995 jyly qurylǵan Tutyǵyp sóıleıtinder (kekeshter) halyqaralyq qaýymdastyǵynyń qoldaýymen paıda boldy. Bul tutyǵyp sóıleıtin adamnyń problemasyna qoǵamnyń nazaryn aýdarýǵa arnalǵan kún. Bul kúni kekeshterdiń kúndelikti ómirde kezdesetin qıyndyqtary týraly halyqaralyq qaýymdastyqty habardar etý maqsatynda túrli áleýmettik sharalar ótkiziledi.
Fehner kúni
Ataýly kún nemistiń áıgili ǵalymy, alǵashqy eksperımentshil psıhologterdiń biri, psıhofızıkanyń negizin qalaǵan Gýstav Teodor Fehnerdiń qurmetine bekitilgen. Fehner kúnin qazirgi psıhofızıkterdiń kóbi kásibı merekesi retinde atap ótedi. Fehnerdiń esimi ǵylym tarıhyna psıhofızıkanyń atasy retinde jazyldy. Fehner 1850 jylǵy 22 qazan tańynda kenet adam denesi men aqyl-oıynyń arasyndaǵy baılanysty psıhıkalyq túısikter men materıaldyq túrtkilerdiń arasyndaǵy mólsherlik qatynasty anyqtaý arqyly tabýǵa bolatynyn túsindi. Sondyqtan 22 qazan Psıhofızıka paıda bolǵan kún ári Fehner kúni retinde atalyp ótedi.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1915 jyly Semeıdiń temirjol vokzaly ashyldy. Semeı vokzalynyń tarıhy 1915 jyly qazanda Novonıkolaevtan alǵashqy poıyz kelgen kúnnen bastalady. Osy jyldar ishinde ol eki ret kúrdeli jóndeýden ótti. Óz tarıhynda mıllıondaǵan jolaýshyny qabyldap, shyǵaryp saldy.
1993 jyly Ulan-Batyr qalasynda Qazaqstan men Mońǵolııa arasyndaǵy dostyq qatynastary jáne yntymaqtastyq týraly shartqa qol qoıyldy.
1997 jyly Nıý-Iorkte BUU Bas Assambleıasynyń arnaıy mereıtoılyq sessııasy ótti. QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev 50-shi sessııa jumysynyń birinshi kúni taıaý onjyldyqtaǵy BUU perspektıvalary men mindetteri týraly baǵdarlamalyq baıandama jasady.
2003 jyly QR Prezıdentiniń Jarlyǵymen Qazaqstannyń jetekshi ǵalymdarynyń «QR Ulttyq ǵylym akademııasy» qoǵamdyq birlestigin qurý týraly bastamasy maquldandy. 22 qazanda ótken quryltaı sezinde «QR Ulttyq ǵylym akademııasy» qoǵamdyq birlestiginiń jarǵysy qabyldanyp, akademık Murat Jurynov onyń prezıdenti bolyp saılandy.
2004 jyly Saýd Arabııasy astanasy Ár-Rııad qalasynda «Názir Tórequlov – KSRO-nyń Saýd Arabııasy Koroldigindegi ókiletti tóraǵasy» atty kitap jaryq kórdi. Kitap arab tilinde jazylǵan, oǵan N. Tórequlovtyń kúndeligi men hattary engen.
Názir Tórequlov – 1928-1932 jyldary KSRO-nyń Saýd Arabııasyndaǵy dıplomatııalyq agenti jáne bas konsýly, 1932-1936 jyldary sol eldegi Keńes Odaǵynyń Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi bolǵan. Onyń hattary men kúndelikterin oqı otyryp N. Tórequlovtyń óz qyzmetiniń mánin jaqsy meńgergen kórnekti qaıratker ekenin túsinýge bolady.
2010 jyly «Qazposhta» AQ Ortalyq jáne Shyǵys Eýropadaǵy eń qýatty ári yqpaldy uıymdardyń biri – Eýropanyń Ulttyq poshta operatorlary qaýymdastyǵyna qosyldy (PostEurop). Sol arqyly Qazaqstan úshin qyzmetterdi Eýropa naryǵyna shyǵarý, kári qurlyq elderimen poshta almasý deńgeıin jaqsartý múmkindigi ashyldy.
2010 jyly Astanada birneshe jyl boıy Qazaqstanda, Tájikstanda, Túrikmenstanda qazba jumystaryn júrgizgen Germanııa arheologııa ınstıtýtynyń fotokórmesi ashyldy. Osy kórmede Batys Qazaqstan oblysyndaǵy «Qyryq oba ІІ» nekropolinen tabylǵan buıymdar alǵash ret jurtshylyqqa kórsetildi.
2014 jyly Astana álemniń 21 zııatker qalasynyń tizimine kirdi. Bul tizim jyl saıyn Zııatkerlik qoǵamdastyq forýmynda (AQSh) anyqtalady.
2017 jyly Polsha poshtasy EKSPO-2017 kórmesine arnap marka shyǵardy. Taralymy – 120 myń dana. Markanyń qaq ortasynda qazirgi Qazaqstannyń sımvoly – Báıterek tur. Markanyń shyǵarylýy Polsha men Qazaqstan arasyndaǵy dostyq pen yntymaqtyń belgisi boldy.
2018 jyly Qazaqstan komandasy AQSh-ta ótken «Nasa Space Apps challenge» baıqaýynda birinshi oryndy jeńip aldy. Qazaqstandyq balalar «Baǵdarlamalyq qondyrǵyny qoldaný úzdigi» («The best use of hardware») sanatynda júldeli boldy. Qazaqstannyń komandasy jumysyn janartaýlar men asteroıdtardyń derekterin taldaýǵa arnady. «Nasa Space Apps challenge» - ǵarysh jáne Jerdi zertteýge baǵyttalǵan jappaı ótetin halyqaralyq baıqaý. Osy jolǵy baıqaýǵa álemniń AQSh, Qytaı, Úndistan sekildi 70-ke jýyq elinen 25 myń adam qatysty.
2019 jyly Qazaqstandyq jas rejısser Ramazan Halıollanyń «Dombyra» fılmi Nıý-Delı qalasynda ótken 8-shi Halyqaralyq qysqametrajdy fılmder kınofestıvalinde (Delhi Shorts International Film Festival) «Úzdik fılm» atalymynda jeńimpaz atandy.
2021 jyly elordadaǵy Botanıkalyq saıabaqta júrek donorlaryn eske alýǵa arnalǵan áserli ınstallıatsııa ashyldy. Installıatsııanyń avtory – qazaqstandyq músinshi Edýard Kazarıan. Uıymdastyrýshylar bul jaı ǵana óner nysany emes, júrek donorlary men olardyń otbasylaryna sheksiz alǵystyń belgisi ekenin atap ótti. «Syı» («Dar») ınstallıatsııasynyń resmı ashylýynyń basty qonaǵy júrek aýystyrý otasy jasalǵan Gúlmıra Smaıylova boldy. Elorda turǵyny dárigerler men donorlardyń týystaryna ekinshi ret ómir súrýge múmkindik bergeni úshin alǵysyn bildirdi.
2021 jyly Ystanbulda (Túrkııa) Qazaqstan Túrki keńesiniń kınoındýstrııa men BAQ salasyndaǵy yntymaqtastyqty damytý múmkindikteri, sondaı-aq jalǵan aqparatqa qarsy, onyń ishinde áleýmettik jelilerde birlesip kúres júrgizý máseleleri talqylanǵan «Negizi qalanǵan ótken shaq, berik bolashaq» medıa forýmyna qatysty.
Medıa forým jumysyna Túrki keńesine múshe elder – Qazaqstan, Túrkııa, Ázerbaıjan, Qyrǵyzstan, Ózbekstan, baqylaýshy el – Vengrııa, sondaı-aq Túrikmenstan elderinen 350-den astam qatysýshy, onyń ishinde jetekshi BAQ ókilderi, ǵylym men mádenıet, kınoındýstrııa ókilderi, memlekettik organ ókilderi, tanymal blogerler jáne stýdentter qatysty.
2023 jyly DDSU basshysy Tedros Gebreıesýs Qazaqstanǵa alǵashqy medıtsınalyq-sanıtarlyq kómek jónindegi jahandyq konferentsııa aıasynda keldi.
Astanada ótken jarysqa Tedros Gebreıesýs te qatysyp, qazaqstandyqtardy zııandy ádetterden bas tartýǵa, ishimdik ishpeýge, dene shynyqtyrýǵa shaqyrdy.