22 qarasha. Jylnama
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik ul balalar kúni
Merekeniń paıda bolý tarıhy belgisiz. Alaıda bul mereke búkil álemde halyqtyń qoldaýyna ıe boldy, sebebi barlyq ata-analar óz balalaryna, uldaryna – bolashaq ákelerge bar jaqsylyqty tileıdi, ómirleri mahabbatqa jetistikke toly bolsa deıdi. Sondyqtan 22 qarashada kóptegen ata-analar uldaryn aıtýly meırammen quttyqtaıdy.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1997 jyly Almatyda Qazaqstan dárigerleriniń І sezi ótti.
1998 jyly Almatyda aqyn Hamıt Erǵalıev turǵan úıge eskertkish taqta ornatyldy.
2011 jyly Qaraǵandyda Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyna oraı qala ortalyǵyndaǵy alańǵa Táýelsizdik monýmenti ornatyldy. Monýmenttiń bıiktigi - 47 metr, salmaǵy - 16 tonna.
2012 jyly Halyqaralyq kórmeler bıýrosynyń 161 múshe-memleketi ókilderiniń jasyryn daýys berýi barysynda Astana belgııalyq Lej qalasyn basyp ozyp, EHRO-2017 Halyqaralyq mamandandyrylǵan kórmesin ótkizetin qala bolyp tańdaldy. Qazaqstan elordasy usynǵan taqyryp - «Bolashaq energııasy» - energııanyń balamaly kózderine jáne «jasyl» tehnologııalarǵa arnalǵan. Astanadaǵy EHRO-2017 Ortalyq Azııa aımaǵy men TMD elderinde ótkizilgen alǵashqy halyqaralyq kórme boldy.
2014 jyly Qazaqstanda jasalǵan júk teplovozy Ashhabadqa eksportqa jóneltildi. 2016 jyly Astanada «Qazaqstanda jasalǵan» brendin basqarý agenttigi quryldy. Onyń aıasynda «Halyq markasy» 100 ulttyq brendti qurý jobasy iske qosyldy. Atalmysh jobaǵa tanymal ártister, sportshylar men depýtattar da tartyldy. Jańa 100 ulttyq brend tamaq ónerkásibi, jıhaz, úı qajettilikteri, kıim-keshek jáne aıaq kıim salalarynda paıda boldy.
2016 jyly Mańǵystaý oblysynyń turǵyny HІІ-HІІІ ǵasyrlardyń altyn tıyndaryn taýyp aldy. Altyn tıyndar horezmshah áýletine tıesili bolýy múmkin.
2017 jyly Seýlde ótken gir tasyn kóterý sportynan Álem chempıonatynda kókshetaýlyq Borıs Nuǵmanov 70-74 jas aralyǵyndaǵy ardagerler sanatynda álemniń absolıýt chempıony atandy. Ol julqı kóterýden aldyna jan salmady.
2018 jyly tanymal otandyq hımık ǵalym Zulqaıyr Mansurovqa ıÝNESKO-nyń «Nanoǵylym men nanotehnologııalar damýyna qosqan úlesi úshin» medali tabystaldy. Marapattaý rásimi atalǵan uıymnyń Parıjdegi bas páterinde ótti. Medal tujyrymdamasyn 2010 jyly ıÝNESKO Bas dırektory bekitip, sol kezden beri ol jyl saıyn osy saladaǵy álemdik ǵylymnyń alǵa basýyna eleýli úles qosqan kórnekti ǵalymdar men uıymdarǵa beriledi. Otandyq ǵalym bıyl óziniń «nanokómirtek materıaldaryn óńdeý, kómirtekti nanotútikter men grafenderdi janý kúıinde sıntezdeý tehnologııalaryna zertteýge qosqan úlesi» úshin marapattaldy.
2019 jyly qazaqstandyq rejısser Ádiljan Erjanov HІІІ Azııa-Tynyq muhıty kıno baıqaýynyń (Asia Pacific Screen Awards) jeńimpazy atandy. Azııalyq «Oskar» qazaqstandyq rejısserǵa «Qarashy, qara, adam» fılmi úshin «Úhzik rejısser» atalymy boıynsha berildi.Asia Pacific Screen Awards baıqaýyna Azııa-Tynyq muhıty aımaǵyndaǵy memleketterdiń 289 fılmi qatysty.
2020 jyly qazaqstandyq «Tomırıs» fılmi álemdik kaskaderler akademııasynyń (AQSh) «Taýrýs» syılyǵyna ıe boldy. El tarıhynda tuńǵysh ret qazaqstandyq fılm «Sheteldik fılmde trıýkter qoıý» nomınatsııasynda úzdik dep tanyldy.
2021 jyly Qazaqstan, Bangladesh, Brazılııa, Mavrıtanııa, Mozambık, Nıgerııa, Pákistan, Saýd Arabııasy, Fınlıandııadan jıyrma áskerı qyzmetshisi «BUU azamattyq halyqty qorǵaý - United Nations Protection of Civilians Course» (UNPOCC) kýrsynyń halyqaralyq sertıfıkattaryn aldy.
2021 jyly AQSh-taǵy Garvard ýnıversıtetinde jumys isteıtin tarıhshy Nurlan Kenjeahmet Óskemen qalasynyń ejelgi ataýyna qatysty qundy qujattardy tapty. Onyń aıtýynsha, Óskemen 1757 jylǵa deıin Keńgir-Týr dep atalǵan. Bul týraly qytaılyq ǵalym Tan Tsısıan qurastyrǵan «Qytaıdyń tarıhı atlasynyń» VIII tomynda, sondaı-aq 1769 jyly Ertis ózeniniń jaǵasynda, Keńgir-Týrda salynǵan «Tsıanlýn neıfý ıýtý» («Tsıanlýn patshasynyń Orda kartasy») kartasynda aıtylǵan.
2022 jyly Qazaqstanda alǵash ret «Astana qalasynyń memlekettik muraǵaty» MM bazasynda Shveıtsarııanyń Ekonomıka jáne menedjment jónindegi qoldanbaly ǵylymdar mektebimen birlesip SWISS-SASEM Open Space Astana mádenı-aǵartý jobasy usynyldy. Open space formaty kóshbasshylyqtan, kreatıvti oılaýdan, qarjylyq jáne medıa saýattylyqtan bastap álemdik jáne qazaqstandyq jetekshi klassıkterdiń shyǵarmalaryna deıin barlyq tilek bildirýshilerdiń bilimi men oı-órisin baıytý úshin jetekshi álemdik ádebıetke, kontenttik materıalǵa erkin qol jetkizýge múmkindik beredi.