21 maýsym. Tulǵalar týǵan kún
ESІMDER
75 jyl buryn (1949) Qazaqstan Respýblıkasy eńbek sińirgen mádenıet qaıratkeri Májıt Sadyquly BAITENOV dúnıege keldi.
Petropavl qalasynda týǵan. 1969 jyly N.V.Gogol atyndaǵy Almaty kórkemsýret ýchılışesin, 1994 jyly E.Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetin támamdaǵan.
Eńbek joly: 1971-2004 jyldary Qaraǵandy oblysynyń kórkemsýret qorynda qyzmet etti, 2004-2007 jyldary E.Bóketov atyndaǵy QarMÝ oqytýshysy bolyp jumys atqarǵan. 2007 jyldan bastap S.Seıfýllın atyndaǵy QazATÝ-da professory.
2019 jyly belgili qazaqstandyq sýretshi Májıt Báıtenovtiń Has Sanat sýret galereıasynda ótken «Uly dala qupııalary» atty jeke kórmesine 50-ge jýyq jumys qoıyldy, onyń ishinde «Ejelgi dáýirdegi otbasy», «Kóshpendiler», «Altyn jaýynger»», «Ýaqyt», «Qozǵalys», «Ómir aǵashy», «Kók fondaǵy modelder» jáne t.b. kartınalary bar.
Ol birqatar halyqarlyq, búkilodaqtyq, respýblıkalyq kórmelerge qatysqan. Onyń týyndylary Á.Qasteev atyndaǵy, J.Shardenov atyndaǵy kórkemsýret murajaılarynda, Astanadaǵy, Qaraǵandydaǵy, Pavlodardaǵy Mádenıet mınıstrliginiń kórme dırektsııasynda saqtaýly. M.Baıtenov tarıhty, túrki halyqynyń salt-dástúrinen habardarlyǵynyń arqasynda óziniń týyndylarynda sol derekterdi keńinen qoldanady. Mysaly, onyń kóptegen kartınalarynda Tamǵaly tastaǵy buqanyń sýreti salynǵan. Sondaı-aq qylqalam sheberi aýyl taqyrybyn da jıi qozǵaıdy. Alaıda onyń shyǵarmashylyǵynyń bir ereksheligi ol óz keskindemelerin avangardtyq, abstraktili stılde salady.
53 jyl buryn (1971) Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýtsııalyq sotynyń sýdıasy Asan Qaırollauly ESKENDІROV dúnıege keldi.
Kókshetaý qalasynda týǵan. 1996 jyly E.A.Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetin «zańger» mamandyǵymen támamdaǵan.
Eńbek joly: 1991-1994 jyldary Kókshetaý oblysy Іshki ister bólimi basqarmasynyń sarapshysy, 1994-1996 jyldary Kókshetaý oblysy ádilet basqarmasynyń konsýltanty, jetekshi mamany, bas mamany, 1996-1998 jyldary Kókshetaý qalasy sotynyń sýdıasy, 1998-1999 jyldary Astana qalasy Almaty aýdanynyń sýdıasy, 1999-2002 jyldary Aqmola oblystyq sotynyń sýdıasy, 2002-2008 jyldary Aqmola oblystyq mamandandyrylǵan aýdanaralyq ekonomıkalyq sotynyń tóraǵasy, 2008-2012 jyldary Pavlodar oblystyq mamandandyrylǵan aýdanaralyq ekonomıkalyq sotynyń tóraǵasy, 2012-2015 jyldary Aqmola oblystyq soty azamattyq jáne ákimshilik ister jónindegi apellıatsııalyq sot alqasynyń tóraǵasy, 2015-2023 jyldary QR Joǵarǵy sotynyń sýdıasy bolyp qyzmet atqarǵan.
2023 jyldyń qańtar aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.
25 jyl buryn (1999) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq dárejedegi sport sheberi, kórkem gımnastıka komandasynyń jetekshisi, Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ulanynyń Sporttyq komandalardy daıarlaý ortalyǵynyń nusqaýshysy Karımı MILAD dúnıege keldi.
Almaty qalasynda týǵan. Qazaq týrızm jáne sport akademııasyn «Dene shynyqtyrý muǵalimi» mamandyǵy boıynsha bitirgen.
Mılad Karımı Qazaqstan tarıhynda tuńǵysh ret Dohada ótken álem kýbogynda eden jattyǵýlarynan kúmis medal jeńip aldy, sodan keıin almatylyq sportshy edendegi jattyǵýlar kezinde jarq etip, Monrealda (Kanada) ótken álem chempıonatyna joldama aldy, onda 9-shy orynǵa ıe boldy. Bangkokta ótken Azııa chempıonatynda qola júldeger atandy, Melbýrn qalasynda ótken álem kýbogynda ol edendegi jattyǵýda medalǵa úmitker boldy, birkelki emes shtangamen jattyǵýda qolyn jaraqattap, jarystan bas tartty (2018). 2024 jyldyń mamyr aıynda gımnast Mılad Karımı Tashkentte (Ózbekstan) kórkem gımnastıkadan Azııa chempıony atandy.
68 jyl buryn (1956-2016) Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi, kompozıtor jáne Musicola tobynyń óńdeýshisi, A'Studio tobynyń burynǵy múshesi Bolat Muratuly SYZDYQOV dúnıege keldi.
Ol bala kezinen mýzykaǵa jaqyn boldy. Áıgili pedagog Aleksandr Majelıannyń djaz-gıtara kýrsyn bitirdi. Bolat 16 jasynda Qaraǵandy fılarmonııasyna solıst bolyp qabyldanyp, «Gákký» ansambliniń quramynda gastroldik saparmen el aralady. Bolat Orta Azııa áskerı okrýgi dıvızııa shtabynyń orkestrinde áskerı boryshyn ótep júrip, sybyzǵy men barabanda oınaýdy úırendi. Áskerden keıin Qaraǵandy fılarmonııasynyń janyndaǵy «Ýaqyt jáne ánder» ansambliniń solısi boldy.
1976 jyly Respýblıkalyq «Gúlder» jastar ansambliniń shaqyrýymen Bolat Almatyǵa qonys aýdarady. Ansamblde jumys istegen ol Shymkent mádenıet ınstıtýtynda syrttaı joǵary bilim aldy. Gúlderde jumys istegennen keıin «Araı» tobynyń gıtarısti boldy, onyń solısi - Roza Rymbaeva edi. Ujym Sovet Odaǵynyń túkpir-túkpirinde gastroldik saparmen boldy, kóptegen festıvalderge qatysty, soǵys jyldarynda Aýǵanstanda óner kórsetti, BAM-da birqatar kontsertter berdi. Olarda kúnine toǵyz jandy qoıylym bolatyn. Bolat ujymda basty rólderdiń birin somdady, mýzyka jazdy, aranjırovkamen aınalysty, án aıtty.
1987 jyly mýzykanttar «Alma-Ata» dep atalatyn jańa tobyn qurdy. Máskeýge baryp, sol jerde birden keń tanymaldyqqa ıe bolǵan komanda keıinirek «A`Studio» dep ataldy.
1992 jyly Bolat Syzdyqov óziniń mýzykalyq jobasyn jasaýdy uıǵarady. Ol ánshi Karına Abdýllınamen tanysyp, olar birigip Mýzykalyq dýet qurdy. Musicola aıasynda Bolat AQSh-taǵy Big Apple Music halyqaralyq baıqaýynyń laýreaty atandy (1996 j.) jáne 10 albom shyǵardy, onyń ishinde Guitar Stories dıskisi (2009) kiredi.
Qazaqstan Prezıdentiniń 2012 jylǵy 5 jeltoqsandaǵy Jarlyǵymen Bolat Syzdyqovqa QR «Eńbek sińirgen ártisi» qurmetti ataǵy berildi.
2014 jyldyń 1 aqpanynda Bolat Syzdyqov «Musicola» dýeti quramynda egemendi Qazaqstan tarıhynda tuńǵysh ret Monte-Karlodaǵy boks rınginde álemge áıgili boksshy Gennadıı Golovkın jekpe-jegi aldynda QR Memlekettik Ánuranyn oryndady.