2030 jylǵa qaraı sý tapshylyǵy 23 tekshe shaqyrymdy quraýy múmkin - Brekeshev
«2000 jyldary ortasha kópjyldyq ózen aǵyny 120 tekshe shaqyrym bolsa, qazirgi ýaqytta ol shamamen 102 tekshe shaqyrymdy quraıdy. 2030 jylǵa qaraı ózen aǵynynyń odan ári 99,4 tekshe shaqyrymǵa deıin qysqarýy boljanýda. Sý resýrstarynyń qysqarýy jáne halyqtyń, ekonomıkanyń jáne ekologııanyń qajettilikterine sý tartý ósken jaǵdaıda Qazaqstanda sý resýrstarynyń tapshylyǵy 2030 jylǵa qaraı 23,2 tekshe shaqyrymdy quraýy múmkin», - dedi mınıstr ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetindegi baspasóz máslıhatynda.
Onyń atap ótýinshe, buǵan birqatar faktor áser etedi.
Bárinen buryn klımattyń ózgerýi, sý resýrstarynyń respýblıkanyń aýmaǵy boıynsha birkelki bólinbeýi jáne soǵan baılanysty sý resýrstaryna júkteme bolyp tur.
«Sý resýrstaryna qatysty jaǵdaı aımaqtarda aıtarlyqtaı ózgerýimen kúrdelene túsedi. Eldiń shyǵys aımaǵy sý resýrstarymen barynsha qamtamasyz etilgen. Ortalyq Qazaqstan eń az qamtamasyz etilgen. Kórshiles elderge eń táýeldi ońtústik jáne batys aımaqtar. Boljamdalǵan sý tapshylyǵy ońtústik jáne batys aımaqtarǵa da kóbirek áser etedi. Budan basqa, sý salasynyń aǵymdaǵy jaı-kúıiniń eń ózekti problemalary eskirgen ınfraqurylym jáne sonymen baılanysty úlken shyǵyndar, sapaly sýdyń tapshylyǵy, tarıf belgileýdiń álsiz tetigi, irgeles memlekettermen sý bólý máseleleri, sý resýrstaryn basqarý kezinde qabyldanatyn sheshimderdi álsiz ǵylymı súıemeldeý jáne bilikti kadrlardyń jetispeýshiligi bolyp qalýda», - dedi Serikqalı Brekeshev.