2025 jyly dollar 545 teńgege deıin barýy múmkin – Qarjygerler qaýymdastyǵy
- Qazaqstan úshin 2025 jyly eń eleýli syn-qater shıkizat baǵasynyń ári qaraı túsýinen týyndaýy múmkin. Buǵan AQSh-ta taqtatastan munaı óndirý kóleminiń artýy, OPEK+ uıymynyń qazirgi baǵaǵa ymyralastyq tanytýy (2025 jyldyń alǵashqy toqsanynda birqatar shekteýdiń merzimi bitedi) sebepker bolmaq. Mundaı stsenarıı ekonomıkalyq ósim, saýda balansy, aǵymdaǵy operatsııalar shoty, bıýdjet pen Ulttyq qorǵa túsetin kirister, ulttyq valıýta baǵamy sııaqty negizgi makroekonomıkalyq kórsetkishterge keri áser etýi múmkin. Onyń saldary ekonomıkanyń ártaraptanýy jáne qazaqstandyqtardyń ál-aýqatyn arttyrý qıyndaýy múmkin, - dep jazady qaýymdastyq sarapshylary.
Sondaı-aq, eldiń jalpy ishki óniminiń kólemi keler jyly 4,4 paıyz kóleminde artady degen boljam aıtylǵan.
- Ulttyq valıýtanyń baǵamy 2023 jyldyń qorytyndysyndaǵy deńgeıge qaraǵanda 12,7 paıyz báseń deńgeıde nyǵaıǵannan keıin 2024 jyldy 10 paıyzdan asatyn quldyraýmen aıaqtaýy múmkin. Oǵan ishki naryqta sheteldik valıýtaǵa degen suranys usynystan áldeqaıda artýy túrtki bolady. 2025 jyly USDKZT baǵamy 545,2 teńgege deıin (qazirgi máninen 6 paıyz joǵary) jetýi múmkin. Teńgeniń baǵamyna shıkizat baǵasynyń tómendigi, OPEK+ kelisiminiń aıasynda munaı óndirý kóleminiń kemýi, Qazaqstan shıkizatyn tutynatyn Qytaı, Eýroodaq sııaqty negizgi seriktesterdiń ekonomıkasyndaǵy irkilister, kúnnen-kúnge ósip jatqan ımport qysym jasaýy yqtımal. Bul ınvestıtsııalyq jobalardyń júzege asý qarqyny, teńge baǵamynyń nasharlaıtyny týraly boljamdar, aımaqtaǵy kúrdeli geosaıası ahýal jáne ınvestorlardyń jalpy syn-qaterlerden údere ketýi áser sebepker bola alady, - delingen saraptamada.
Osyǵan deıin eldegi dollar men eýroǵa baǵamyna qatysty málimetterdi jarııaladyq.