2023 jyly Qazaqstanda qandaı saıası reformalar júzege asyrylady
Senat depýtattarynyń saılaýy qalaı ótti? Májilis jáne máslıhat depýtattaryn kezekten tys saılaýynda qandaı ózgerister bolady? Bul týraly tolyǵyraq QazAqparat sarapshysynyń materıalynan oqı alasyzdar.
Qazaqstandy qandaı saıası reformalar kútip tur?
2022 jylǵy 5 maýsymda ótken referendýmda Konstıtýtsııaǵa Parlamenttiń qos palatasy – Senat pen Májilis arasyndaǵy qatynastardy retteıtin normalar engizilgen bolatyn. Bul Parlamentte zańdardy qaraý úderisin jyldamdatady. Depýtattar reglementti tolyqtyrý jáne ózgertý boıynsha usynystaryn berdi. Qujatta Májilistiń zań jobalaryn qalaı qaraıtyny, qujattardy qaraý merzimi, sondaı-aq olardy bekitý nemese qaıtarý talaptary eskerilgen. Osy turǵyda qos palatanyń ózara is-qımylyna qatysty ózekti máseleler qaralyp, reglament qabyldandy.
Buǵan deıin QR Memlekettik keńesshisi Erlan Qarın 2022 jyldyń kúzinde bastalǵan jańa saılaý tsıkli ári qaraı jalǵasatynyn aıtqan bolatyn. 2023 jyldyń saıası kún tártibi Memleket basshysy belgilegen saıası reformalar vektorymen jáne elimizdiń Konstıtýtsııasyn jańartý boıynsha respýblıkalyq referendým nátıjelerin is júzinde júzege asyrýmen aıqyndalatynyna toqtaldy.
Memlekettik keńesshiniń aıtýynsha, 1 qańtardan bastap saılaý zańnamasy men saılaý júıesine engizilgen jańa túzetýler kúshine engen. Bir mandatty okrýgter men saılaý komıssııalaryn qurý protsesi ótip jatyr. Endi aýmaqtyq saılaý komıssııalarynyń músheleri óz ókilettikterin turaqty kásibı negizde júzege asyratyn bolady. Bul saılaý júıesiniń sapasyn arttyrady. Sonymen qosa Erlan Qarın saıası júıeni údemeli qalpyna keltirýdiń prezıdenttik jospary, Májilis pen barlyq deńgeıdegi máslıhat depýtattarynyń kezekten tys saılaýy ótkizilýi tıis ekenin atap ótti.
Onyń aıtýynsha, bıyldan bastap aýdan jáne oblystyq mańyzy bar qala ákimderin tikeleı saılaý pılottyq rejımde ótedi.
«Aýyl ákimderi korpýsyn jańartý jalǵasady. 350-den asa kent, aýyl jáne aýyldyq okrýg ákimderiniń tikeleı saılaýyn ótkizý josparlanyp jatyr. Bul saılaý myńnan asa aýyldyq eldi mekendi qamtıdy. Eń bastysy, prezıdenttik jańǵyrtý baǵdarlamasyn kezeń-kezeńimen júzege asyrý jalǵasyp jatyr. Bul 2023 jylǵy saıası kún tártibiniń negizi bolady», - dedi Erlan Qarın.
Bıyl saıası reformalarǵa 1 trln teńge jumsalýy múmkin
Qarjy mınıstrligi ókiliniń málimdeýinshe, bıyl saıası reformalardy iske asyrý sharalarynyń úlesi ulǵaıyp, 1 trln teńge jumsalýy múmkin.
«2023 jylǵa arnalǵan negizgi mindet saıası, konstıtýtsııalyq reformalardy odan ári qarjylaı qamtamasyz etip, ekonomıkany qoldaý bolyp tur. Aldyn ala esep boıynsha bıyl qosymsha 1 trln teńge izdeý talap etilýi múmkin», - dedi Qarjy vıtse-mınıstri Tatıana Saveleva.
Sondaı-aq, ol 2024-2026 jyldarǵa arnalǵan bıýdjetti qalyptastyrý kezinde Memleket basshysynyń Joldaýyn, saılaý aldyndaǵy baǵdarlamany, óńirlerge jasaǵan saparlar kezinde týyndaǵan tapsyrmalardy oryndaý, jańa ulttyq jobalar, aýdandar men qalalar ákimderiniń tikeleı saılaýyn ótkizý jónindegi máselelerdiń úlken blogy pysyqtalatynyn aıtty.
Senat depýttaryn saılaý qalaı ótti?
2023 jyl Senat depýttaryn saılaýmen bastaldy. 14 qańtarda Parlamenttiń joǵary palatasy – Senat depýtattarynyń kezekti saılaýy ótip, elimizdiń 20 óńirinen 20 mandatqa 55 kandıdat básekege tústi. Senat depýtattyǵyna kandıdattardy usynýdyń eki joly bar. Ol oblystyq, respýblıkalyq mańyzy bar qalalardyń jáne astananyń, aýdandyq máslıhattardyń sessııalarynda saıası partııalar jáne ózge de qoǵamdyq birlestikter máslıhattardyń ókilderi arqyly jáne kandıdattyń ózin-ózi usynýy. Senatorlardyń depýtattyq ókilettik merzimi - 6 jyl. Senat depýtattarynyń jartysy ár 3 jyl saıyn qaıta saılanady. OSK málimetinshe, 3167 tańdaýshynyń 2904-i nemese 91,7 paıyzy daýys berýge qatysqan.
Aıta keteıik, kandıdattardy usyný 29 qarashada bastalyp, 14 jeltoqsanda aıaqtaldy. Al olardy tirkeý 29 qarashadan 24 jeltoqsan saǵat 18.00-ge deıin jalǵasty. Usynylǵan 130 kandıdattyń 66-sy tirkeldi.
Sonymen ár óńirden saılaýshylardyń 50 paıyzdan astam daýysyn jınaǵan 20 senator saılandy. Jańa quramda úsh áıel bar. 4 depýtat qaıta saılandy. Olar: Almaty, Jetisý, Ulytaý oblysy men Shymkent qalasynan. Oblystyq máslıhattyń 5 hatshysy, oblys ákiminiń 4 orynbasary jáne eki aýdan ákimi, memlekettik organnyń eki qyzmetkeri, oqý ornynyń basshysy bar. Depýtattardyń ortasha jasy 53. Saılaý kúni el aýmaǵynda eshqandaı zańbuzýshylyqtar tirkelmegen.
Májilis depýtattarynyń mandaty qysqarady
Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev 19 qańtarda jetinshi saılanǵan Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń Májilisin taratý jáne Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisi depýtattarynyń kezekten tys saılaýyn taǵaıyndaý týraly Jarlyqqa qol qoıdy. Sonymen qosa Prezıdent Parlament Májilisi jáne máslıhat depýtattarynyń kezekten tys saılaýyn taǵaıyndaý týraly málimdeme jasady. Osylaısha, elimizde eki birdeı saıası naýqan bastaldy.
Buǵan deıin, ıaǵnı jetinshi saılanǵan Parlamenttiń Májilisinde 107 depýtat boldy. Al jańadan jasaqtalatyn Májiliste mandat sany 9-ǵa qysqaryp, 98-di qurap otyr. Qysqartylǵan bul 9 mandat osy ýaqytqa deıin Qazaqstan halqy Assambleıasy atynan saılanatyn depýtattarǵa tıesili bolatyn. Alaıda, ótken jyldyń maýsymyndaǵy Referendýmnan keıin qabyldanǵan zańǵa sáıkes, Qazaqstan halqy Assambleıasy atynan elimizdiń joǵary zań shyǵarýshy organyna beriletin mandat sany beske qysqaryp, onyń ózi Senatqa berilgen edi. Bul respýblıkanyń Ata zańynda da jazyldy. ıAǵnı, buǵan deıin Prezıdent 15 Senat depýtatyn taǵaıyndaıtyn bolsa, ol san 10-ǵa deıin qysqaryp, endi sonyń beseýin Qazaqstan halqy Assambleıasy usynýy tıis. Bul norma 8-shi saılanatyn Parlament Májilisi depýtattarynyń saılaýynan bastap qoldanylady.
Májilis depýtattarynyń ókilettik merzimi - bes jyl. Məjilistiń depýtattaryn saılaý jalpyǵa birdeı, teń jəne tóte saılaý quqyǵy negizinde jasyryn daýys berý arqyly júzege asyrylady.
«Endi Májilis depýtattarynyń 70 paıyzy partııalyq tizim arqyly, al qalǵan 30 paıyzy bir mandatty okrýgterden saılanady», - degen edi Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Májilis depýtattarynyń kezekten tys saılaýyna qatysty halyqqa jasaǵan málimdemesinde.
Májilis depýtattarynyń bul saılaýynda ózge de ózgeshelikter bar. Naqtyraq aıtar bolsaq, elimizde júrgizilgen konstıtýtsııalyq reforma aıasynda saıası partııalardy tirkeý rásimi aıtarlyqtaı jeńildetildi. Partııa músheleriniń sanyna qatysty talap ta túbegeıli ózgerdi desek bolady. Aıtalyq, buǵan deıin partııa qurý úshin oǵan múshe azamattardyń sany 20 myń bolý tıis bolsa, reformadan keıin ol shek 5 myńǵa deıin qysqartyldy. Taǵy bir ózgeris partııalardyń aımaqtardaǵy ókildikteriniń múshelerine qatysty. ıAǵnı, buǵan deıin partııa qurý úshin ár óńirde keminde 600 jaqtasyń bolý shart edi. Al qazir 200 adam partııańyzdy qoldasa, saıası uıymnyń tirkelýine jetkilikti.
Memleket basshysynyń atap ótýinshe, saılaý naýqanyn uıymdastyrý jáne ony ótkizý isinde aýmaqtyq saılaý komıssııalary mańyzdy ról atqarady. Endi oblystyq saılaý komıssııalary kásibı túrde turaqty jumys isteıdi. Bul sheshim saılaýǵa qatysty is-sharalardyń sapaly atqarylýyn qamtamasyz etedi. Aıta keteıik, Májilis pen máslıhat depýtattaryn saılaý bir kúnde – 19 naýryzda ótedi.
«Jańadan saılanatyn depýtattar da jumysty osy qarqynmen jalǵastyryp, elimizdiń jan-jaqty jańǵyrýyna erekshe úles qosady dep senemin. Májilistiń kezekten tys saılaýy 2023 jylǵy 19 naýryzda ótedi. Barlyq deńgeıdegi máslıhattardyń saılaýyn Ortalyq saılaý komıssııasy belgileıdi», - degen edi Prezıdent.
Aıta keteıik, QR «Saılaý týraly» konstıtýtsııalyq zańynyń 101-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes, ókilettikteri merziminen buryn toqtatylǵan máslıhat depýtattarynyń kezekten tys saılaýyn OSK tóraǵasy tıisti jarlyǵy negizinde taǵaıyndaıdy.
«Májilis pen máslıhattar depýtattaryn saılaý- mańyzdy saıası naýqan»
Osy tusta, QR Prezıdenti janyndaǵy Qazaqstannyń strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń (QSZI) Saıası zertteýler bóliminiń meńgerýshisi Ermek Toqtarovtan Májilis pen máslıhattar depýtattarynyń kezekten tys saılaýy týraly surap kórdik.
«2023 jyldyń negizgi saıası naýqany - Májilis pen máslıhattar depýtattaryn saılaý. Osy kezde, parlamenttik saılaý jańa tártippen ótedi. Byltyr engizilgen normaǵa saı, depýtattar aralas saılaý júıesimen saılanady. Endi depýtattyq qyzmetke kandıdat retinde saılaýǵa saıası partııalardan tys azamattar úmitker bola alady», - dedi Ermek Toqtarov.
Sarapshynyń aıtýynsha, Májilistiń jańa quramynda majorıtarlyq jolmen saılanǵan depýtattar 30 paıyzyn, oblystyq máslıhattarda 50 paıyzyn, al qalǵan máslıhattarda tolyqtaı 100 paıyzyn quraıdy. Bul depýtattar bir mandatty saılaý okrýgteri boıynsha saılanady.
«Jańa «Baıtaq» jáne «Respublica» partııalary saılaýshylardyń belgili bir bóligin óz jaǵyna tarta alady. Bıylǵy taǵy bir saıası jańalyq – 170 aýdan men 38 oblystyq mańyzy bar qala ákimderin saılaý bolmaq. Sonymen qatar bul tikeleı saılaý bolady, ıaǵnı azamattar óz eldi mekenin kim basqaratynyna daýys beredi. 2023 jyl saıası oqıǵalarǵa toly bolady. Munyń bári - eldiń saıası júıesin jańǵyrtý jónindegi dáıekti saıasat», - dedi sarpashy.
Memlekettik keńesshi Erlan Qarın aldaǵy saılaýdyń 10 jańalyǵyn atap kórsetken bolatyn. Atap aıtsaq, 2004 jyldan keıin alǵash ret Májiliske depýtattar bir mandatty okrýgter arqyly saılanady. Úmitkerlerge partııalar men Úkimettik emes uıymdar atynan ǵana emes, ózin-ózi usynýǵa múmkindik ashyldy. Bul kezekten tys saılaý bolǵanymen, onyń ótetin merzimi jarty jyl buryn belgili boldy. Partııalardyń Parlamentke ótýi úshin belgilengen tómengi shegi 7 paıyzdan 5 paıyzǵa tómendetildi. Áıelder, jastar jáne erekshe muqtajdyǵy bar adamdar úshin qarastyrylǵan 30 paıyzdyq kvota partııalyq tizim men mandattardyń bólinisi kezinde saqtalady. Májilistiń jańa quramynda Qazaqstan halqy Assambleıasynyń kvotasy bolmaıdy. Alǵash ret Májilis pen máslıhattar saılaýynda «bárine qarsymyn» degen baǵan endi. Saılaýǵa 7 saıası partııa qatysýǵa quqyly. Onyń ekeýi partııalar týraly zańnyń jańa normalary kúshine engennen keıin tirkeldi. Oblystardaǵy aımaqtyq saılaý komıssııalary endi kásibı túrde jumys isteıdi. Saılaýshylar bes bıýlleten boıynsha daýys beredi.