2021 jylǵy shildedegi qarjy naryǵyndaǵy ahýal
Inflıatsııa jáne ınflıatsııalyq kútýler
Qazaqstan Respýblıkasynyń Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttigi Ulttyq statıstıka bıýrosynyń derekteri boıynsha, 2021 jyldyń shilde aıynda ınflıatsııa 0,7% (2020 jylǵy shildede – 0,3%) boldy.
Jyldyq ınflıatsııa 8,4% (2020 jylǵy jeltoqsanda – 7,5%) deńgeıinde qalyptasty. Inflıatsııanyń qurylymynda jyldyq kórsetkish boıynsha azyq-túlik baǵasy 11,0%-ǵa, azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar – 7,2%-ǵa, aqyly qyzmetter – 6,1%-ǵa ósti.
2021 jyldyń shilde aıynda halyq arasynda júrgizilgen saýalnama nátıjesi boıynsha, bir jyldan keıin kútiletin ınflıatsııany sandyq baǵalaý 8,5% boldy.
1-keste. Inflıatsııa jáne kútiletin ınflıatsııa
2. Halyqaralyq rezervter jáne aqsha agregattary
Ulttyq Banktiń jalpy halyqaralyq rezervteri 2021 jylǵy shildede, aldyn ala derekter boıynsha, 0,2%-ǵa tómendep, 35,0 mlrd AQSh dollaryn qurady (jyldyń basynan beri 1,9%-ǵa).
Klıentterdiń ketýine jáne memlekettik boryshty tóleýge baılanysty EDB-nyń Ulttyq Banktegi qarajaty azaıýynan erkin konvertatsııalanatyn valıýtadaǵy aktıvter qysqarýy esebinen rezervter tómendedi. Altyn portfeliniń ósýi EKV aktıvterdiń tómendeýin shamamen tolyq retteýge múmkindi berdi.
Aldyn ala derekter boıynsha, Ulttyq qordyń shetel valıýtasyndaǵy aktıvterin (56,9 mlrd AQSh dollary) qosa alǵanda, jalpy eldiń halyqaralyq rezervteri 2021 jylǵy shildeniń sońynda 91,9 mlrd AQSh dollaryn qurady.
Aqsha bazasy 2021 jylǵy shildede 0,3%-ǵa keńeıip, 10 300,2 mlrd teńge boldy (jyldyń basynan beri – 5,3%-ǵa). Tar aqsha bazasy, ıaǵnı ekinshi deńgeıdegi bankterdiń Ulttyq Banktegi merzimdi depozıtterin eseptemegendegi aqsha bazasy 6 117,7 mlrd teńgege deıin 2,8%-ǵa taryldy (jyldyń basynan beri 20,2%-ǵa keńeıdi).
2021 jylǵy shildede aqsha massasy 0,3%-ǵa ulǵaıyp, 28 239,5 mlrd teńge boldy (jyldyń basynan beri - 13,3%-ǵa), aınalystaǵy qolma-qol aqsha 3 034,4 mlrd teńgege deıin 0,2%-ǵa (jyldyq basynan beri - 7,3%-ǵa) ulǵaıdy.
Ulttyq B anktiń aqsha-kredıt saıasaty salasyndaǵy operatsııalary
Ulttyq Bank 2021 jyly 26 shildede bazalyq mólsherlemeni +/– 1,00 p.t. paıyzdyq dálizimen jyldyq 9,25% deńgeıinde belgileý sheshimin qabyldady.
Aqsha naryǵynda aqsha-kredıt saıasaty operatsııalaryn júrgizý kezinde targetteletin (nysanaly) mólsherleme sanalatyn TONIA ındıkatory[1] 2021 jylǵy maýsymda paıyzdyq dáliz ishinde qalyptasty. 2021 jylǵy shildede TONIA ortasha alynǵan máni jyldyq 8,4%-dy qurady (2021 jylǵy maýsymda - 8,3%).
Aqsha-kredıt saıasatynyń quraldary. 2021 jylǵy shildeniń sońynda Ulttyq Banktiń aqsha naryǵyndaǵy operatsııalarynyń teris saldosy (Ulttyq Banktiń ashyq pozıtsııasy) 5,3 trln teńge boldy.
Ulttyq Banktiń tikeleı repo operatsııalary boıynsha ashyq pozıtsııasynyń kólemi 27,0 mlrd teńge boldy.
Ulttyq Banktegi banktik depozıtterdiń kólemi 249,5 mlrd teńge boldy. Depozıttik aýktsıondar arqyly alynatyn ótimdilik kólemi 1 669,4 mlrd teńge boldy.
Aınalystaǵy qysqa merzimdi nottardyń kólemi bir aıda 4,6%-ǵa azaıyp,
2021 jylǵy shildeniń sońynda 3 313,8 mlrd teńge boldy.
2021 jylǵy shildede jalpy somasy 1 829,3 mlrd teńgege 6 aýktsıon, onyń ishinde 1 402 mlrd teńge somasyna 1 aılyq nottardy ornalastyrý boıynsha 4 aýktsıon (ortasha alynǵan kiristilik – 9,00%), 327,3 mlrd teńgege 3 aılyq nottar boıynsha
1 aýktsıon (kiristilik – 9,16%), 100,0 mlrd teńgege jartyjyldyq nottar boıynsha
1 aýktsıon (kiristilik – 9,18%) ótkizildi.
Ulttyq Banktiń qysqa merzimdi nottaryn óteý kólemi 2021 jylǵy shildede
2 013,7 mlrd teńge boldy.
4. Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy mınıstrliginiń memlekettik baǵaly qaǵazdary
2021 jylǵy shildede Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarjy mınıstrligi 311,98 mlrd teńgege uzaq merzimdi (MEÝKAM) memlekettik baǵaly qaǵazdardy ornalastyrdy. 2021 jylǵy shildede barlyǵy 17 oblıgatsııa shyǵarylymy ornalastyryldy, onda 2,8 jyldan 13,6 jylǵa deıin óteýge deıingi merzimi bar memlekettik baǵaly qaǵazdar ornalastyryldy. Olar boıynsha ortasha alynǵan kiristilik jyldyq 10,07%-dan 10,75%-ǵa deıin boldy.
Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy mınıstrliginiń aınalystaǵy baǵaly qaǵazdarynyń kólemi 2021 jylǵy shildede 2,13%-ǵa ulǵaıyp, 10 207,7 mlrd teńge[2] boldy.
Shildeniń sońynda kiristilik qısyǵy[3] 4 jylǵa deıingi segmentte óskenin kórsetti, bul rette 4 jyldan joǵary segmentte 2021 jylǵy maýsymnyń sońyndaǵy deńgeımen salystyrǵanda kiristilik tómendegeni baıqaldy.
5. Valıýta naryǵy
2021 jylǵy shildede teńgeniń bırjalyq aıyrbastaý baǵamy bir AQSh dollary úshin 424,40 – 429,96 teńge aralyǵynda ózgerdi. 2021 jylǵy shildeniń sońynda teńgeniń AQSh dollaryna qatysty bırjalyq baǵamy bir aıda 0,7%-ǵa nyǵaıyp, bir AQSh dollary úshin 424,45 teńge boldy.
Teńge – AQSh dollary valıýta juby boıynsha operatsııalardyń jalpy kólemi bir aıda 13,7 mlrd AQSh dollaryn qurady, onyń ishinde Qazaqstan qor bırjasyndaǵy bırjalyq saýda-sattyq kólemi – 3,1 mlrd AQSh dollary, bırjadan tys valıýta naryǵyndaǵy operatsııalar kólemi – 10,6 mlrd AQSh dollary boldy. Bırjadan tys naryqtaǵy operatsııalardyń jalpy kóleminde bir enshiles banktiń úlesi 63,6% nemese
6,7 mlrd AQSh dollaryn qurady (2021 jylǵy maýsymda – 69,6% nemese 7,6 mlrd AQSh dollary), bul onyń menshikti kapıtaldy valıýtalyq táýekelderden hedjırleýine baılanysty boldy. Osy operatsııalar bank tobynyń ishinde júrgiziledi jáne ishki valıýta naryǵyndaǵy shetel valıýtasynyń suranysy men usynysynyń araqatynasyna áser etpeıdi.
2021 jylǵy shildede halyq netto-negizde 266,2 mlrd teńgege balama qarjyǵa qolma-qol shetel valıýtasyn satyp aldy. Ótken aımen salystyrǵanda bul shyǵystar
12,3%-ǵa ulǵaıdy (2021 jylǵy maýsymda - 237,0 mlrd teńge), 2020 jylǵy uqsas kezeńmen salystyrǵanda (170,6 mlrd teńge) netto-satyp alý kólemi 1,6 ese ósti. Shyǵystardyń negizgi kólemi AQSh dollaryn saty alýǵa – 62,9% nemese 167,4 mlrd teńge, Reseı rýblin – 24,8% nemese 66,0 mlrd teńge, eýrony satyp alýǵa – 12,1% nemese 32,3 mlrd teńge baǵyttaldy. Valıýtalardyń túrleri boıynsha bólgende bir aıda AQSh dollaryn satyp alýǵa arnalǵan shyǵystar 8,5%-ǵa (ósim 29,0% j/j), Reseı rýblin satyp alýǵa - 24,4%-ǵa (ósim 2,4 ese j/j) jáne eýrony satyp alýǵa qatysty shyǵystar 10,7%-ǵa (ósim 2,5 ese j/j) ósti.
6. Depozıt naryǵy
Rezıdentterdiń depozıttik uıymdardaǵy depozıtteriniń kólemi 2021 jylǵy shildeniń sońynda bir aıda 0,3%-ǵa ulǵaıyp, 25 205,1 mlrd teńgeni qurady (jyldyq kórsetkish boıynsha ósim 21,8% boldy). Zańdy tulǵalardyń depozıti bir aıda 12 957,2 mlrd teńgege deıin 0,2%-ǵa, jeke tulǵalardyń depozıti 12 247,9 mlrd teńgege deıin 0,4%-ǵa ósti.
Ulttyq valıýtadaǵy depozıtter kólemi bir aıda 16 137,7 mlrd teńgege deıin 1,9%-ǵa ulǵaıdy, shetel valıýtasyndaǵy 9 067,4 mlrd teńgege deıin 2,4%-ǵa tómendedi. Dollarlandyrý deńgeıi 2021 jylǵy shildeniń sońynda 36,0% (2020 jylǵy jeltoqsanda - 37,3%) boldy.
Zańdy tulǵalardyń ulttyq valıýtadaǵy depozıtteri 2021 jylǵy shildede
8 115,5 mlrd teńgege deıin 3,1%-ǵa ulǵaıdy, shetel valıýtasyndaǵy 4 841,7 mlrd teńgege deıin 4,4%-ǵa tómendedi (zańdy tulǵalar depozıtterinen 37,4%).
Jeke tulǵalardyń teńgedegi depozıtteri 8 022,2 mlrd teńgege deıin 0,7%-ǵa ósti, shetel valıýtasyndaǵy depozıtteri 4 225,7 mlrd teńgege deıin 0,1%-ǵa tómendedi (jeke tulǵalardyń depozıtterinen 34,5%).
Merzimdi depozıtterdiń kólemi bir aıda 1,3%-ǵa ulǵaıyp, 17 264,4 mlrd teńge boldy. Olardyń qurylymynda ulttyq valıýtadaǵy salymdar 11 180,2 mlrd teńge, shetel valıýtasyndaǵy salymdar 6 084,1 mlrd teńge boldy.
Banktik emes zańdy tulǵalardyń ulttyq valıýtadaǵy merzimdi depozıtteri boıynsha ortasha alynǵan syıaqy mólsherlemesi 2021 jylǵy shildede 7,3% (2020 jylǵy shildede – 7,5%), jeke tulǵalardyń depozıtteri boıynsha – 8,5% (10,0%) boldy.
7. Kredıt naryǵy
Bankterdiń ekonomıkany kredıtteý kólemi bir aıda 1,9%-ǵa ulǵaıyp, 2021 jylǵy shildeniń sońynda 16 016,5 mlrd teńge boldy (jyldyq kórsetkish boıynsha 15% boldy). Zańdy tulǵalarǵa kredıtter kólemi bir aıda 7 151,7 mlrd teńgege deıin 0,2%-ǵa tómendedi, jeke tulǵalarǵa kredıtter kólemi 8 864,7 mlrd teńgege deıin 3,7%-ǵa ulǵaıdy.
Ulttyq valıýtadaǵy kredıtter kólemi bir aıda 14 107,2 mlrd teńgege deıin 2,3%-ǵa ulǵaıdy. Olardyń qurylymynda zańdy tulǵalarǵa kredıtter shamamen ózgergen joq, jeke tulǵalarǵa kredıtter 3,7%-ǵa ósti. Shetel valıýtasyndaǵy kredıtter kólemi 1 909,3 mlrd teńgege deıin 1,0%-ǵa azaıdy. Olardyń qurylymynda zańdy tulǵalarǵa kredıtter 0,9%-ǵa, jeke tulǵalarǵa kredıtter 7,5%-ǵa tómendedi. 2021 jylǵy shildeniń sońynda teńgemen kredıtterdiń úles salmaǵy 88,1% (2020 jylǵy jeltoqsanda – 87,0%) boldy.
Uzaq merzimdi kredıtterdiń kólemi bir aıda 13 737,7 mlrd teńgege deıin 2,1%-ǵa, qysqa merzimdi kredıtterdiń kólemi 2 278,7 mlrd teńgege deıin 0,7%-ǵa ulǵaıdy.
Shaǵyn kásipkerlik sýbektilerin kredıtteý 2021 jylǵy shildede 2 837,3 mlrd teńgege deıin 4,1%-ǵa (korporatıvtik sektor kredıtteriniń jalpy kóleminen 39,7%) ulǵaıdy.
Korporatıvtik sektordyń salalary boıynsha bólýde bankterdiń ekonomıkaǵa bergen kredıtteriniń neǵurlym eleýli somasy ónerkásip (korporatıvtik sektordyń jalpy kólemindegi úlesi – 31,5%), saýda (21,3%), qurylys (7,2%) jáne kólik (5,7%) sııaqty salalarǵa tıesili.
2021 jylǵy shildede banktik emes zańdy tulǵalarǵa ulttyq valıýtamen berilgen kredıtter boıynsha ortasha alynǵan syıaqy mólsherlemesi 11,6% (2020 jylǵy shildede – 12,0%), jeke tulǵalarǵa - 18,2% (16,7%) boldy.
8. Tólem júıeleri
2021 jylǵy 1 tamyzdaǵy jaǵdaı boıynsha, Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda 19 tólem júıesi, onyń ishinde Ulttyq Banktiń tólem júıeleri, aqsha aýdarymdary júıeleri, tólem kartochkalary júıeleri jumys isteıdi.
2021 jylǵy shildede Ulttyq Banktiń tólem júıeleri (Bankaralyq aqsha aýdarý júıesi men Bankaralyq klırıng júıesi) arqyly 63,0 trln teńge somasyna 4,9 mln tranzaktsııa júrgizildi (2021 jylǵy maýsymmen salystyrǵanda sany boıynsha 4,3%-ǵa ulǵaıdy, somasy boıynsha - 7,6%-ǵa azaıdy). Ortasha alǵanda bir kúnde kórsetilgen tólem júıeleri arqyly 3,2 trln teńge somasyna 245,7 myń tranzaktsııa júrgizildi.
2021 jylǵy 1 tamyzda 21 bank pen «Qazposhta» AQ Qazaqstan Respýblıkasynda tólem kartochkalaryn shyǵardy. Emıssııalanǵan jáne taratylǵan tólem kartochkalarynyń jalpy sany 55,3 mln birlik boldy. Onyń ishinde 2021 jylǵy shildede tólem kartochkalarynyń 47,6%-y (26,3 mln) qolma-qol aqshasyz operatsııalardy jáne (nemese) qolma-qol aqshany alý operatsııalaryn júrgizý úshin paıdalanyldy.
Qazaqstan emıtentteriniń tólem kartochkalaryn paıdalana otyryp 2021 jylǵy shildede 8,2 trln teńge somasyna 625,9 mln tranzaktsııa júrgizildi (2021 jylǵy maýsymmen salystyrǵanda tranzaktsııalar sany 17,4%-ǵa ulǵaıdy, bul rette somasy 2,1%-ǵa azaıdy). Qazaqstan emıtentteriniń tólem kartochkalary paıdalanyp operatsııalardyń sany boıynsha qolma-qol aqshasyz tólem operatsııalarynyń úlesi 96,3% (602,9 mln teńge) boldy. Osy kezeńdegi qolma-qol aqshasyz operatsııalar kóleminiń úlesi 81,1% (6,6 trln teńge) boldy.
2021 jylǵy shildede halyqaralyq aqsha aýdarý júıeleri arqyly jiberilgen aqsha aýdarymdarynyń jalpy kólemi 97,2 mlrd teńge somasyna 0,3 mln aýdarym boldy.
2021 jylǵy maýsymmen salystyrǵanda aqsha aýdarymdarynyń kólemi 10,9%-ǵa azaıdy. Jóneltilgen aýdarymdardyń jalpy kóleminen Qazaqstannan tys tranzaktsııalardyń jalpy sanynan 80,9%-y (0,2 mln tranzaktsııa) jáne tranzaktsııalardyń jalpy somasynan 94,7%-y (92,1 mlrd teńge) baǵyttaldy. Qazaqstan boıynsha aqsha aýdarymdary júıeleri arqyly jalpy sanynan 19,1% (0,1 mln tranzaktsııa) jáne jalpy somasynan 5,3% (5,1 mlrd teńge) júrgizildi. Shetelden halyqaralyq aqsha aýdarý júıeleri arqyly 23,9 mlrd teńge somasyna 0,1 mln tranzaktsııa alyndy.
9. Zeınetaqy júıesi
2021 jylǵy 1 tamyzdaǵy jaǵdaı boıynsha salymshylardyń (alýshylardyń) zeınetaqy jınaqtary 2021 jylǵy qańtar-shildede 102,7 mlrd teńgege nemese 0,8%-ǵa azaıyp, 12 810,7 mlrd teńge boldy.
2021 jylǵy qańtar-shildede zeınetaqy aktıvterin ınvestıtsııalaýdan túsken taza kiris 798,3 mlrd teńgege, 2021 jylǵy 1 tamyzda 6 351,9 mlrd teńgege deıin ulǵaıdy.
Mindetti zeınetaqy jarnalary boıynsha salymshylardyń jeke zeınetaqy shottarynyń sany (zeınetaqy jınaqtary joq JZSh-ny eskere otyryp) 2021 jylǵy
1 tamyzda 10,9 mln shot boldy.
2021 jylǵy qańtar-shilde aralyǵynda zeınetaqy tólemderiniń somasy 1,9 trln teńgeni qurady.
2021 jylǵy 1 tamyzda BJZQ jıyntyq ınvestıtsııalyq portfelinde negizgi úles Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik baǵaly qaǵazdary men Qazaqstan Respýblıkasy emıtentteriniń memlekettik emes baǵaly qaǵazdaryna (zeınetaqy aktıvteriniń jalpy kóleminen tıisinshe 39,2% jáne 25,2%) tıesili.
10. Kásiporyndar monıtorıngi
Kásiporyndarǵa júrgizilgen monıtorıngtiń nátıjeleri boıynsha naqty sektorda ekonomıkalyq belsendiliktiń birtindep qalpyna kelýi baıqalady. Qalpyna kelýi óndiristik qýattyń, óndiris kóleminiń júktemesi ósýimen, aktıvter men aınalym qarajatynyń aınalysy jedeldeýimen, sondaı-aq valıýta baǵamynyń teris áseri azaıýymen baılanysty.
2021 jylǵy II toqsanda kásiporyndardyń óndiristik qýatynyń júktemesi ulǵaıdy, óndiristik qýat júktemesiniń ortasha alynǵan deńgeıi 52,1%-dan 53,5%-ǵa deıin ósti. Nátıjesinde óndiris kólemi ulǵaıdy. Dıffýzııalyq ındeks (budan ári – DI) ósý jaǵyna ótip, 40,5-ten 53,8-ge deıin ósti.
Sonymen qatar naqty sektorda daıyn ónimge suranystyń kórsetkishi 51,1-den 50,2-ge deıin azdap tómendedi. Indeks taýarlardy óndirý sektorynda (52,1-den 51,3-ke deıin), qyzmet kórsetý sektorynda (50,1-den 49,1-ge deıin), taý-ken ónerkásibinde (52,6-dan 51,8-ge deıin) jáne óńdeý ónerkásibinde (52,5-ten 51,1-ge deıin) tómendedi.
2021 jylǵy II toqsanda jalpy ekonomıka boıynsha kásiporyndardyń daıyn ónimine baǵanyń ósý qarqyny 59,2-den 61,5-ke deıin ulǵaıdy. Óńdeý jáne taý-ken ónerkásibinde DI tıisinshe 65,3-ke jáne 61,8-ge deıin ulǵaıdy. 2021 jylǵy III toqsanda kásiporyndar shıkizat pen materıaldardyń baǵasy ósý qarqyny tómendeýin kútýde.
2021 jyldyń II toqsanynda saýalnamaǵa qatysqan kásiporyndardyń 17,5% kredıt alý úshin bankke júgindi, kásiporyndardyń 16,7%-y (nemese kredıt alýǵa ótinish bergender sanynan 95,4%) kredıt aldy. Kásiporyndardyń basym kópshilgi (84,6%) aınalym qarajatyn qarjylandyrý (materıaldardy, shıkizatty, jartylaı fabrıkattardy jáne basqalaryn satyp alý) úshin kredıt tartty.
2021 jyldyń II toqsanynda júrgizilgen saýalnamanyń nátıjeleri boıynsha kásiporyndardyń 34,1%-y úshin Qazaqstan ekonomıkasynyń jaı-kúıi bıznesti júrgizýde kedergi bolyp tabyldy. Naryqtyq básekelestik (28,9%), satyp alýshylardy izdestirý (22,8%), salyq aýyrtpalyǵynyń deńgeıi (22,4%), bilikti kadrlardyń jetispeýi (18,1%), debıtorlyq bereshekti qaıtarý kúrdeligi (12,2%) basqa negizgi kedergiler bolyp tabylady.
Naqty sektor kásiporyndary saýalnamanyń biriktirilgen baǵalaýyn bildiretin kompozıttik aldyn ala ındıkatordyń (KAI) serpini naqty sektorda ekonomıkalyq belsendiliktiń qalpyna kelý belgisin kórsetti, KAI 100,1-ge deıin kóterildi. 2021 jylǵy III toqsanda ekonomıkalyq belsendiliktiń ósýi jalǵasatyny kútiledi (KAI kútýler boıynsha 100,2 bolady).