2003 jyldan beri Qazaqstandaǵy saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryna 9,8 mlrd. teńge tólendi
«Jappaı saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna sáıkes negizsiz qýǵyn-súrginderge ushyraǵan jáne osy zańǵa sáıkes aqtalǵan adamdarǵa, respýblıkalyq bıýdjet qarjysynan olardyń atalǵan oryndarda bolǵan ár aıy úshin áleýmettik qorǵaý organdaryna ótinish jasaǵan sátinde qoldanylǵan Qazaqstan Respýblıkasy zańdarymen belgilengen aılyq eseptik kórsetkishtiń tórtten úsh bóligi esebinen, biraq zańmen belgilengen 100 aılyq eseptik kórsetkish esebinen aqshalaı ótem tólenedi.
2003 jyldan 2014 jylǵa deıingi aralyqta respýblıkalyq bıýdjet qarjysynan 2,9 mlrd. teńge somasynda birjolǵy aqshalaı ótemaqy tólendi. 2015 jyly atalǵan maqsattarǵa respýblıkalyq bıýdjet qarjysynan 1,8 mln. teńge qarastyrylǵan.
Sonymen qatar, saıası qýǵyn-súrginder qurbandaryna, múgedek bolyp qalǵan jáne zeınetker bolyp tabylatyn, saıası qýǵyn-súrginder saldarynan zardap shekken adamdarǵa basqa da áleýmettik tólemderden táýelsiz arnaýly memlekettik járdemaqy (budan ári AMJ) 1,07 aılyq kórsetkishi kóleminde tólenedi (2015 jyly - 2121 teńge).
2005 jyldan 2014 jylǵa deıingi aralyqta respýblıkalyq bıýdjet qarjysynan 6,9 mlrd. teńge somasynda AMJ tólendi. 2015 jylǵa 923,1 mln. teńge josparlanǵan. Aǵymdaǵy jylǵy 1 mamyrǵa AMJ alýshylar sany 35 793 adamdy qurady.
Esterińizge sala keteıik, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 1997 jylǵy 5 sáýirdegi № 3443 Jarlyǵyna sáıkes, Qazaqstanda jyl saıyn 31 mamyrda saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn Eske alý kúnin atap ótedi.
HH ǵasyrda Qazaqstan terrıtorııasynda eń iri GÝLAG - ALJIR, Steplag, Karlag lagerleriniń qurylymdary boldy. Respýblıka is júzinde úlken túrme aınaldy. Qýǵyn-súrgin jyldarynda Qazaqstan lagerlerine 5 mln. adam jiberilgen. Keıbir aqparattar boıynsha, jalpy qamalǵandar sany bul sannan edáýir kóp.
1921 jyldan 1954 jylǵa deıingi aralyqta Qazaqstanda 100 myń adam qamaldy, onyń ishinde 25 myńyna eń joǵarǵy jazalaý sharasy - atý jazasy qoldanylǵan.
1930-1940 jyldarda Qazaqstan halqyn jappaı deportatsııalaý bolǵan. 1937 jyldyń kúzinde respýblıkaǵa myńdaǵan kóreı, túrik, ıran, qurt jáne ázerbaıdjandar kóshirilgen. Sonymen qatar, Uly Otan soǵysy kezinde elimizge nemisterdi, grekterdi, sheshenderdi, ıngýshtardy, qarachaevtardy, balǵarlardy, qyrym tatarlaryn jáne basqa elderdi deportatsııalaǵan. Olardyń sany 1 mln.200 myńǵa teńeledi.