20 qyrkúıek. Tulǵalar týǵan kún
ESІMDER
61 jyl buryn (1961) Atyraý oblystyq sotynyń tóraǵasy Baýyrjan Tursynuly JUMAǴULOV dúnıege keldi.
Taldyqorǵan oblysynda týǵan, S.M. Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin bitirdi, zańger (1985).
Almaty prokýratýrasynyń jáne QR Bas prokýratýrasynyń organdarynda qyzmet etti (1985-1997); «Qazaqstan temir joly» RMK bas dırektorynyń orynbasary (1997-1998); Aqmola oblysy ádilet basqarmasy bastyǵynyń birinshi orynbasary (1998-1999); Astana qalalyq sotynyń sýdıasy (1999-2002); Atyraý oblysy mamandandyrylǵan aýdanaralyq ekonomıkalyq sotynyń tóraǵasy (2002-2006); Astana qalalyq azamattyq ister jónindegi alqa tóraǵasy (2006-2010); Qaraǵandy oblystyq soty apellıatsııalyq sot alqasynyń tóraǵasy (2010-2011); Joǵarǵy Sotynyń janyndaǵy sottar qyzmetin qamtamasyz etý jónindegi departament basshysy (2011-2012); QR Joǵarǵy sotynyń sýdıasy (2012-2020) boldy. Qazirgi qyzmetinde – 2020 jyldyń sáýir aıynyn bastap.
«Qurmet» (2011) ordenimen marapattalǵan.
58 jyl buryn (1965) teatr jáne kıno akteri, telejúrgizýshi, Qazaqstan Respýblıkasyna eńbegi sińgen qaıratker, Qazaqstan Jastar odaǵy syılyǵynyń ıegeri Ǵanı Ábdýalıuly QULJANOV dúnıege keldi.
Qyzylorda oblysy Jalaǵash aýdanynda týǵan. Qyzylorda qalalyq mýzykalyq ýchılışesin, Almaty memlekettik teatr jáne kıno ınstıtýtyn bitirgen. 1990-2007 jyldary M. Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatrynda qyzmet atqardy.
2007 jyldan 2013 jylǵa deıin jas kórermen teatrynyń bas dırektory, 2013 jyldan bastap Q. Qýanyshbaev atyndaǵy qazaq mýzykalyq drama teatrynyń ártisi boldy.
M. Maqataevtyń «Qosh, mahabbat» spektaklinde Aıbar, M. Baıdjıevtiń «Qalyndyq pen kúıeýinde» - kúıeý, Ý. Shekspırdiń «Asaýǵa tusaýyndaǵy» - Gortenzıo, M. Áýezovtiń «Aıman-Sholpanyndaǵy» - Arystan, E. Zamıatınniń «Edil patshasynda» - Vegıla, Ǵ. Músirepovtiń «Mahabbat týraly ańyzynda» - Qodar, Iran Ǵaıyptyń «Shynǵys hanynda» - Súbitaı, «Abylaı hanynda» - Ábilmansur, Q. Ashırdyń «Qabyl - Adam Ata perzentinde» - Abyl, R. Muqanovanyń «Máńgilik bala beınesinde» - Qumar, G. Gaýptmannyń «Ymyrttaǵy mahabbatynda» - Erıh Klamrot, Ý. Shekspırdiń «Gamletinde» - Korol Klavdıı, D. Isabekovtiń «Ápkesinde» - Omar, Shahımardannyń «Qazaqtarynda» - Qasymsultan, Sh. Aıtmatovtyń «Aq kemesinde» - Orazqul, Á. Nurshaıyqovtyń «Qan men terinde» Táńirbergen rólderin oınap, «Qazaqfılm», «Qyrǵyzfılm», «Ózbekfılm», Reseı kınostýdıalarynda kınoǵa túsken.
«Toǵysqan taǵdyrlar», «Qara shegirtke», «Dnevnoı dozor», «Láılániń zary», «Jas ulan» fılmderinde basty rólderdi somdaǵan.
45 jyl buryn (1978) «QazExpoCongress» UK» AQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary Dinmuhamed Bolatuly ÁBSATTAROV dúnıege keldi.
Qyzylorda oblysynda týǵan. M. Tynyshpaev atyndaǵy Qazaq kólik jáne kommýnıkatsııa akademııasyn (2001); Qorqyt ata atyndaǵy Qyzylorda memlekettik ýnıversıtetin (2005) támamdaǵan. «Aqtóbe hrom qosyndylary zaýyty» AQ ekonomıkalyq josparlaý bóliminiń ekonomısi (2001-2002); Qyzylorda oblysy Jalaǵash aýdany ákiminiń keńesshisi (2002-2003); Qyzylorda oblysy Aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń bólim meńgerýshisi (2003-2004); Qyzylorda oblysy ákimi apparatynyń ınspektory (2004-2006); Qyzylorda oblysy ákiminiń kómekshisi (2004-2006); Qyzylorda oblysy kásipkerlik jáne ónerkásip departamenti dırektorynyń orynbasary, kásipkerlik jáne ónerkásip basqarmasynyń basshysy (2006-2010); Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrliginiń Qyzylorda oblystyq Avtomobıl joldary komıteti departamenti dırektorynyń orynbasary (2006-2011); Ońtústik Qazaqstan oblysy oblystyq kásipkerlik jáne ónerkásip basqarmasynyń basshysy (2011-2012); «Atameken» Odaǵy» QUEP basqarýshy dırektory - basqarma múshesi (2012-2013); Qyzylorda oblysy Kásipkerler palatasynyń dırektory (2013-2014); Óńirlik damý departamentiniń basqarýshy dırektory - dırektory, «Atameken» QR UKP basqarma tóraǵasynyń óńirlik máseleler jónindegi keńesshisi, AÓK jáne tamaq ónerkásibi komıteti hatshylyǵy hatshysynyń orynbasary, AÓK jáne tamaq ónerkásibi departamenti dırektorynyń orynbasary, «Atameken» QR UKP ShOB damytý departamentiniń basqarýshy dırektory - dırektory (2014-2017); Almaty qalasy Kásipkerler palatasynyń dırektory (2017-2018); «Atameken» QR UKP basqarma tóraǵasynyń óńirlik máseleler jónindegi keńesshisi (2018); «Atameken» QR UKP Saýda departamentiniń basqarýshy dırektory-dırektory (2018-2019); Túrkistan oblysy Kásipkerler palatasynyń dırektory (2019-2020); «Qorǵas» HShYO Basqarýshy kompanııasy» AQ basqarma tóraǵasy (2020-2021) boldy.
Qazirgi qyzmetin 2021 jyldyń sáýir aıynan atqaryp keledi.
48 jyl buryn (1975) QR Premer-Mınıstriniń keńesshisi Bıbigúl Amangeldiqyzy ASYLOVA dúnıege kelgen.
Aqmola oblysynda týǵan. 1996 jyly Almaty qalasyndaǵy Qazaq memlekettik basqarý akademııasyn (narhoz) támamdaǵan. 1996-1997 jyldary Kókshetaý oblystyq qarjy basqarmasynyń 1-sanattaǵy mamany, jetekshi mamany; 1997-1998 jyldary Soltústik Qazaqstan oblystyq qarjy basqarmasynyń jetekshi, bas mamany; 1998-2001 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy mınıstrligi Bıýdjet departamenti Bilim, ǵylym, mádenıet, sport jáne BAQ basqarmasy, Bilim jáne ǵylym bóliminiń jetekshi, bas ekonomısti; 2001-2002 jyldary QR Qarjy mınıstrligi Memlekettik organdardy qarjylandyrý departamenti Bilim, ǵylym, mádenıet, sport jáne BAQ basqarmasy Bilim jáne ǵylym bóliminiń bastyǵy; 2002 jyly QR Qarjy mınıstrligi Memlekettik organdardy qarjylandyrý departamenti Bilim, ǵylym, mádenıet, sport jáne BAQ basqarmasy bastyǵynyń orynbasary; 2002-2004 jyldary QR Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstrligi Áleýmettik saladaǵy shyǵyndardy josparlaý departamenti Bilim, ǵylym, mádenıet, sport jáne BAQ basqarmasynyń bastyǵy; 2004-2007 jyldary QR Mádenıet, aqparat jáne sport mınıstrligi Ekonomıka jáne qarjy departamentiniń dırektory; 2007-2009 jyldary QR Statıstıka agenttigi Іshki ákimshilik departamentiniń dırektory; 2009-2010 jyldary QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi Aqparattyq qamtamasyz etý departamentiniń dırektory; 2010 jyly QR Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstrligi Áleýmettik salanyń damýy departamentiniń dırektory; 2010-2013 jyldary QR Qarjy mınıstrligi Áleýmettik salanyń bıýdjettik baǵdarlamalaryn josparlaý, oryndalýyn taldaý jáne iske asyrylýyn baǵalaý departamentiniń dırektory; 2013-2014 jyldary QR Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstrligi Áleýmettik sala baǵdarlamalaryn bıýdjettik josparlaý departamentiniń dırektory; 2014-2016 jyldary QR Qarjy mınıstrligi Áleýmettik sala bıýdjeti departamentiniń dırektory; 2016-2022 jyldary QR Bilim jáne ǵylym vıtse-mınıstri boldy. Qazirgi qyzmetinde 2022 jylǵy sáýirinen beri.
«Eren eńbegi úshin» memlekettik medalimen marapattalǵan. Qurmet gramotalary, mereıtoılyq medaldary jáne Alǵys hattary bar.
35 jyl buryn (1988) Qazaqstan Respýblıkasynyń Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigi tóraǵasy Marat Talǵatuly OMAROV dúnıege keldi.
London ekonomıka jáne saıası ǵylymdar mektebin bitirgen. Eńbek jolyn London qalasynda (Ulybrıtanııa) «Digiet Limited» IT kompanııasynda bıznes-sarapshy bolyn bastaǵan (2009). Keıinirek, «Digiet Limited» IT kompanııasynyń kommertsııalyq dırektory (2010-2012); QR Ekonomıkalyq damý jáne saýda; Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý; Ulttyq ekonomıka mınıstriniń keńesshisi (2012-2014) jáne QR UEM tarıftik jáne ınstıtýtsıonaldyq saıasatty qalyptastyrý departamenti dırektorynyń orynbasary (2014-2016) laýazymynda qyzmet etken. 2016-2017 jyldary «Qazaqtelekom» AQ basqarýshy dırektory bolǵan. «Tehnologııalyq damý jónindegi ulttyq agenttik» AQ basqarma tóraǵasy, QazTech Ventures» AQ basqarma tóraǵasy (2017-2019), «Báıterek» holdınginiń basqarýshy dırektory – basqarma múshesi (2019-2020); Qazaqstan Respýblıkasynyń Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigi tóraǵasynyń orynbasary (2020-2022) boldy.
Qazirgi qyzmetin 2022 jyldyń tamyz aıynan beri atqaryp keledi.
«Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııasyna 20 jyl» (2015), «Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 25 jyl» (2016) medaldarymen marapattalǵan.
34 jyl buryn (1989) «Qazatomprom» UAK» AQ Quqyqtyq súıemeldeý jáne korporatıvtik basqarý jónindegi bas dırektoryErmek Sákenuly QÝANTYROV dúnıege keldi.
Tomsk memlekettik ýnıversıteti, halyqaralyq qatynastar bakalavry (2006-2010); Qazaq gýmanıtarlyq zań ýnıversıteti, quqyq bakalavry (2010-2012); Kolýmbııa ýnıversıteti, Quqyq mektebi, quqyq magıstri (LL.M.) (2013-2014).
«Qazaqstan temir joly» UK» AQ Halyqaralyq yntymaqtastyq jáne ózara is-qımyl basqarmasynyń menedjeri (2010-2011); Qazaqstan Respýblıkasy Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstrliginiń Halyqaralyq ekonomıkalyq ıntegratsııa departamentiniń sarapshysy (2011-2014); Qazaqstan Respýblıkasy Ádilet mınıstrliginiń Memlekettiń múliktik quqyqtaryn qorǵaý departamentiniń sarapshysy (2014-2015); Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń Memlekettik quqyq bóliminiń sarapshysy (2015-2016); Qazaqstan Respýblıkasy Ádilet mınıstrliginiń Memlekettiń múliktik quqyqtaryn qorǵaý departamentiniń bas sarapshysy (2016-2017); Qazaqstan Respýblıkasy Ádilet mınıstrliginiń «Ulttyq zııatkerlik menshik ınstıtýty» RMK dırektorynyń orynbasary (2017-2019); Qazaqstan Respýblıkasy Ádilet mınıstrliginiń Zııatkerlik menshik quqyǵy departamenti dırektor orynbasarynyń m.a., dırektor orynbasary (2019-2020); «Ulttyq zııatkerlik menshik ınstıtýty» RMK dırektory (2020); QR Ádilet mınıstrligi Zańǵa táýeldi aktiler departamentiniń dırektory (2020-2021); QR Ulttyq ekonomıka vıtse-mınıstri (2021-2022); 2022 jylǵy naýryzdan qyrkúıekke deıin Máskeý qalasynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq komıssııanyń Kásipkerlik qyzmetti damytý departamentiniń dırektory laýazymynda jumys istedi.
Qazirgi qyzmetin 2023 jyldyń shildesinen beri atqaryp keledi.
Sondaı-aq, osy kúni dúnıege kelgen tulǵalar:
132 jyl buryn (1891-1938) qazaqtyń alǵashqy bıolog ǵalymdarynyń biri, qoǵam qaıratkeri Jumaqan Maýsymbaıuly KÚDERIN dúnıege keldi.
Semeı oblysynyń Aıagóz qalasynda týǵan. 1918 jyly Lepsi qalasynda Keńesterdiń І sezinde delegat jáne Jer komıssary bolyp saılanǵan. 1920 jyly «Qytaıǵa ketken qazaqtardy qaıtarý» komıssııasynda jumys istep, onyń tikeleı aralasýymen Qytaıdan 6 myń januıa eline qaıta oraldy. 1921 jyly Jetisý óńirin jaılaǵan tyrysqaq indetine qarsy emdeý jumystaryna qatysty. 1924-1930 jyldary Tashkent qalasyndaǵy Orta Azııa memlekettik ýnıversıtetinde oqyǵan. Osy ýnıversıtette oqyp júrip, Túrkistannyń tabıǵı resýrstary men osy óńirdi aýdandarǵa bólýdi zertteýmen aınalysqan ekspedıtsııaǵa qatysty. Ol «Qytaıdaǵy bosqyndar ómiri», «Qazaqtardyń ata-tegi týraly materıaldar» atty etnografııalyq eńbekterdiń, «Botanıka», «Qoı men onyń júni», «Kendir» sekildi bıologııalyq eńbekterdiń avtory. Eń qundy eńbekteriniń biri - «Orta Azııadaǵy jylandar túri» men «Ósimdiktaný» oqýlyǵynyń arab jáne latyn árpimen tuńǵysh ret qazaq tilinde jaryq kórýi. 1930 jyly ǵalym tutqyndalyp, Reseıdiń Voronej qalasyna jer aýdaryldy. 1935 jyly tutqynnan bosaǵan ol Almatyǵa oralyp, QazKSR Jer Halyq komıtetiniń Mal sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýtynda aǵa ǵylymı qyzmetker, «Kaýchýkonos» tresinde nusqaýshy agronom boldy. 1937 jylǵy mamyrdyń 22-inde qaıtadan tutqynǵa alynyp, 1938 jylǵy naýryzdyń 7-sinde atý jazasyna kesildi. 1990 jyly maýsymda aqtaldy. Almatyda bir kóshe Kúderın esimimen atalady.
100 jyl buryn (1923-2014) medıtsına ǵylymdarynyń doktory, professor, Qazaqstan Ulttyq Ǵylym akademııasynyń akademıgi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ǵylym qaıratkeri, halyqaralyq Beıbitshilik syılyǵynyń laýreaty Saıym Balýanuly BALMUQANOV dúnıege keldi.
Aqtóbe oblysynyń Temir aýdanynda týǵan. Almaty medıtsına ınstıtýtyn (qazirgi Almaty memlekettik medıtsına ýnıversıteti) bitirgen. 1946-1953 jyldary - Hırýrgııa ınstıtýtynyń aspıranty, ǵylymı qyzmetkeri, bólim meńgerýshisi. 1953-1960 jyldary - Almaty medıtsına ınstıtýty rentgenologııa jáne radıologııa kafedrasynyń meńgerýshisi. 1960-1962 jyldary - Ólkelik patologııalyq ǵylymı-zertteý ınstıtýty dırektorynyń orynbasary. 1962-1995 jyldary Onkologııa jáne radıologııa ǵylymı-zertteý ınstıtýty dırektorynyń orynbasary, dırektory, zerthana meńgerýshisi qyzmetterin atqarǵan. 1996 jyldan osy ınstıtýttyń qurmetti dırektory atanǵan. Ǵalymnyń negizgi ǵylymı eńbekteri onkologııa jáne radıologııa, sáýlemen emdeý máselelerine arnalǵan. Qaterli isikti anyqtaý, odan saqtaný ádisterin jetildirý, ýytty isikterdi hırýrgııalyq jolmen jáne jańadan shyqqan radıomodıfıkatorlardy paıdalanyp, sáýlemen emdeý ádisterin tapty. Osynyń nátıjesinde áıelder keýdesindegi qaterli isik aýrýynan aıyǵyp ketý kórsetkishi, basqa organdarǵa túsken qaterli isiktiń aıyǵyp ketý kórsetkishine qaraǵanda 1,5 ese joǵary bolady. Respýblıkada klınıkalyq onkologııa jáne radıologııanyń jańa baǵyttaryn qalyptastyryp, olardy odan ári damytty.
1954-1960 jyldary oryn alǵan Semeı ıadrolyq polıgonyndaǵy jarylystardyń jergilikti turǵyndar densaýlyǵyna áserin zertteýge qatysty. Biraq bul málimetter 1990 jyldan keıin ǵana jaryq kóre bastady.
«Megavolttik sáýlemen emdeý», «Prırodnye fenoly - perspektıvnyı klass protıvoopýholevyh ı radıopotentsırýıýşıh soedınenıı», «Zlokachestvennye opýholı kosteı. Voprosy teorıı ı prognozırovanııa», «ıAdernyı polıgon moımı glazamı», «The radiation situation and Population health status in some towns of Semipalatinsk Province» atty ǵylymı eńbekterdiń avtory.