2 tamyz. Jylnama
ESTE QALAR OQIǴALAR
1995 jyly Mysyr astanasy Kaırde Abaıdyń týǵanyna 150 jyl tolýyna arnalǵan merekelik kesh ótti.
Abaı Qunanbaev (1845-1904) — uly aqyn, jazýshy, qoǵam qaıratkeri, qazirgi qazaq jazba ádebıetiniń negizin salýshy, aǵartýshylyq lıberaldyq ıslamǵa negizdelgen orys jáne eýropalyq mádenıetpen jaqyndasý rýhyndaǵy mádenı reformator.
2000 jyly «Halyq densaýlyǵy» memlekettik baǵdarlamasyn júzege asyrý maqsatynda Ońtústik Qazaqstan oblysy ákimdiginiń kómegimen oblysta birinshi ret 100 tósektik Oblystyq kardıologııalyq ortalyq ashyldy.
Ortalyqta ınterventsııalyq kardıologııa bólimi (endovaskýlıarlyq aralasýlar), jedel mıokard ınfarktysymen aýyratyn naýqastardy emdeý bólimshesi, júrektiń ıshemııalyq aýrýy jáne keıbir koronarlyq emes mıokard aýrýlarynyń órshýiniń basqa túrlerimen aýyratyn naýqastardy emdeý bólimi bar. kereýetterdiń kardıohırýrgııasy bólimi, balalar kardıohırýrgııasy bólimi, reanımatsııa jáne qarqyndy terapııa bólimi, kardıohırýrgııa bólimshesi, reanımatsııa bólimi, angıografııalyq zertteýler bólimi, júrek ishilik elektrofızıologııalyq zertteýler zerthanasy, aýysymyna 75 kelýshige arnalǵan konsýltatıvtik-dıagnostıkalyq bólim, klınıkalyq dıagnostıka zerthana, fýnktsıonaldyq dıagnostıka kabıneti, ýltradybystyq dıagnostıka kabıneti, ekstrakorporaldy soqqy tolqyny terapııasy kabıneti, fızıoterapııalyq protsedýralar kabıneti, bakterıologııalyq zerthana.
2005 jyly Pavlodarda Baıanaýyl ólkesiniń tarıhy týraly kitaptyń tusaýkeseri ótti. Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetiniń jas ǵalymdary Maqsat Alpysbes, Ernar Keısı, Elaman Qasen jáne Temirǵalı Arshabek jazǵan. Olardy elge dara tulǵalar syılaǵan Baıanaýyl qyzyqtyrdy. Qazaq ǵylymynyń negizin salýshy, akademık Qanysh Sátbaev, entsıklopedıst ǵalym Álkeı Marǵulan, ǵalymdardyń, tarıhshylardyń, arheologtardyń, etnograftardyń tutas bir galaktıkasy osynda dúnıege kelgen. Baıanaýylda Sultanmahmut Toraıǵyrov alǵashqy óleńderin jazyp, bolashaq jazýshy-fılosof Máshhúr Júsip Kópeevtiń kózqarastary qalyptasyp, Jaıaý Musa ásem ánder shyǵardy.
2007 jyly Memleket basshysy maqta salasyn damytýdyń quqyqtyq, uıymdastyrýshylyq jáne ekonomıkalyq negizderin aıqyndaýǵa baǵyttalǵan jáne Qazaqstan respýblıkasynda maqta óndirý, óńdeý, saqtaý jáne ótkizý protsesinde týyndaıtyn qoǵamdyq qatynastardy retteıtin «maqta salasyn damytý týraly» Zańǵa qol qoıdy.
2007 jyly Seýlde Qazaqstan halqy Assambleıasynyń tusaýkeseri ótti.
Oǵan kórnekti qoǵam jáne saıası qaıratkerler, elimizdiń akademııalyq jáne isker toptarynyń ókilderi qatysty. Baǵdarlama qazaqstandyq estrada sheberleriniń, sonyń ishinde «Ulytaý» toby men «Naz"bı ansambliniń qoıylymdarymen aıaqtaldy.
2009 jyly Almaty oblysynyń Úsharal qalasynda № 40398 áskerı bóliminiń bazasynda jańa sport kesheni ashyldy.
Sport kesheniniń jalpy aýdany — 1 182 sharshy metr. Oǵan basketbol, voleıbol jáne fýtbol oınaýǵa bolatyn jabyq ámbebap sport alańy, zamanaýı jabdyqtary bar sport zaly, sporttyq jabdyqtar sheberhanasy, medıtsına qyzmetkeriniń kabıneti jáne t. b. kiredi.
2010 jyly Shyǵys Qazaqstannyń eki iri qalasy-Óskemen jáne Semeı qalalarynda «Zorlyq-zombylyqsyz otbasy"oblystyq áleýmettik aktsııasy bastaldy.
«Zorlyq-zombylyqsyz otbasy» aktsııasy áleýmettik zulymdyqty joıý maqsatynda barlyq memlekettik jáne qoǵamdyq qurylymdardyń ózara is-qımylyn tereńdetýge baǵyttalǵan, biraq, eń aldymen, halyqty turmystyq zorlyq-zombylyq jaǵdaıynda kómektiń yqtımal nysandary týraly habardar etýge arnalǵan.
2010 jyly Almatyda qalanyń eń jas Alataý aýdanynda halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵy ashyldy.
Memlekettik mekeme «Shańyraq-2» shaǵynaýdanynda salynǵan jáne «bir tereze"qaǵıdaty boıynsha jeke jáne zańdy tulǵalarǵa qujattardy qabyldaý jáne berý boıynsha Memlekettik qyzmetter kórsetedi. Óz mindetterin oryndaý úshin ortalyq úsh sektorǵa — qujattardy qabyldaý, berý sektoryna jáne jınaqtaý sektoryna bólingen.
2011 jyly Qazaqstannyń elıtalyq áskerleri — Aeroutqyr áskerleri-Áýe-desanttyq áskerlerdiń qurylǵanyna 81 jyl tolýyn atap ótti.
Dál osy kúni 1930 jyly Voronej mańyndaǵy Máskeý áskerı okrýginiń áskerı — áýe kúshteriniń jattyǵýlarynda 12 adamnan turatyn desantshylar bólimi parashıýtpen qondy. Bul eksperıment áskerı teoretıkterge parashıýtpen sekirý bólimderiniń artyqshylyqtaryn, olardyń orasan zor múmkindikterin kórýge múmkindik berdi.
2016 jyly Astanada belgili sportshy, eń kóp tıtýlǵa ıe polıtsııa polkovnıgi, ІІM qurama komandasynyń kapıtany Serik Nurǵalıevke «Qazaqstanda polıtseı baýyrmaldyǵy ıdeıasyn ilgeriletkeni úshin» medali tabystaldy.
Zapastaǵy polıtsııa polkovnıgi Serik Nurǵalıev Qazaqstannyń eńbek sińirgen sport sheberi, álemniń on márte chempıony jáne rekordshysy, quqyq qorǵaý organdary arasyndaǵy Eýropa chempıony, quqyq qorǵaý organdary arasyndaǵy álemdik birinshilikterdiń 31 altyn, 5 kúmis jáne 3 qola medaldarynyń ıegeri.
2016 jyly Birikken Ulttar Uıymy esebiniń málimetterine sáıkes Qazaqstan elektrondyq úkimetti damytý boıynsha Azııa elderi arasynda 7-orynǵa ıe boldy. Bul rette BUU jahandyq reıtınginde TMD-daǵy barlyq elderden ozyp, Qazaqstan 33-shi satyǵa ornalasty.
BUU elektrondyq úkimetti damytý ındeksi — azamattarǵa memlekettik qyzmet kórsetý úshin aqparattyq-kommýnıkatsııalyq tehnologııalardy paıdalaný múmkindigin jáne ázirligin baǵalaıtyn keshendi kórsetkish.
2016 jyly Nıý-Iorktegi BUU shtab-páterinde Qazaqstan Respýblıkasy Klımat jónindegi Parıj kelisimine qol qoıdy. Parıj kelisimi — BUU-nyń Klımat ózgerýi jónindegi konventsııasy aıasyndaǵy 2020 jylǵa qaraı atmosferaǵa shyǵarylatyn kómirqyshqyl gazyn azaıtýǵa baǵyttalǵan qujat. Parıj kelisimine 175 el qol qoıdy.
2019 jyly Túrkistan oblysynda «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda «Tarıhy tereń Túrkistan» atty aqparattyq týry ótti.
Jobanyń maqsaty — óńirdegi kıeli oryndar tizimine engen nysandardy tanystyrý, nasıhattaý, tanymaldyǵyn arttyrý, tarıhı sanany jańǵyrtý jáne ishki týrızmdi damytý.
BAQ ókilderi men áleýmettik jeli belsendileri baspasóz týry aıasynda óńirdegi 40 kıeli orynǵa saıahat jasap, jurtshylyqqa nasıhattady.
2021 jyly Batys Qazaqstan oblysynan kelgen Raııana Aqdavletova 70,3 kg deıingi salmaq dárejesinde MMA boıynsha jasóspirimder arasyndaǵy álem chempıonatynda altyn medal jeńip aldy. Sofııa qalasynda (Bolgarııa) ótken chempıonatqa 23 elden 300-den astam sportshy qatysty.
2021 jyly Qazaqstan men Halyqaralyq kóshi-qon uıymynyń Qazaqstandaǵy ókildigi Eńbek kóshi-qony jáne adam saýdasyna qarsy kúres máseleleri boıynsha yntymaqtastyq týraly memorandýmǵa qol qoıdy.
2023 jyly Astanada memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha vandalızmmen kúresý boıynsha júıeli jumystar júrgizilýde. Elordada qala menshigine, aýla aýmaqtary men qoǵamdyq aýmaqtarǵa zııan keltirmeý úshin «Vandaldy toqtatý» aktsııasy bastaldy. «Toqta, buzaqy» aktsııasy 2 tamyz kúni «Han Shatyr» saýda úıiniń aldynda ótti. Oǵan áskerı ardagerler, eriktiler, ÚEU, etnomádenı uıymdardyń ókilderi qatysty. Bastama elordadaǵy vandalızmniń aldyn alý jáne qala menshigin saqtaýǵa baǵyttalǵan.
2023 jyly Qazaqstan standarttaý jáne metrologııa ınstıtýty qańǵybas janýarlardy aýlaý jáne tasymaldaý protsesin retteıtin jańa standart ázirledi. Qazaqstanda qańǵybas janýarlardy ustaýdyń jańa standarty ázirlendi. Ol adamdardyń densaýlyǵy men múlkine zııan keltirýdiń aldyn alýǵa, sondaı-aq janýarlarǵa jaýapkershilikpen qaraýǵa baǵyttalǵan. Jańa standart mamandandyrylǵan qyzmetterdi túsirýdiń árbir kezeńinde beıne nemese fotosýret túsirýdi júrgizýge mindetteıdi. Osy jańashyldyqtyń arqasynda olar qańǵybas janýarlarǵa qatygezdik kórsetý jaǵdaılarynyń aldyn alýdy josparlap otyr.