2 mamyr. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik týnets kúni
2016 jyly bekitilgen BUU resmı halyqaralyq kúni. Bul kún týnets qorlaryn turaqty basqarýdyń áleýmettik jáne ekonomıkalyq artyqshylyqtary týraly jurtshylyqtyń habardar bolýy úshin jarııalanǵan. Sondaı-aq, ol týnetstiń qundylyǵy men onyń popýlıatsııasynyń qaýpi týraly aqparat taratýǵa úndeıdi.
Dúnıejúzilik astmamen kúres kúni
Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń qoldaýymen demikpeniń jahandyq bastamasy aıasynda mamyrdyń birinshi seısenbisinde ótti. Alǵash ret bul kún 1998 jyly 35 elde ótti jáne Bronh demikpesi boıynsha Dúnıejúzilik forýmǵa oraılastyryldy. Іs-sharanyń basty maqsaty – demikpe aýrýynyń kóbeıýi máselesine qoǵamnyń nazaryn aýdarý, demikpemen aýyratyn naýqastarǵa kórsetiletin kómektiń sapasyn arttyrý jáne halyqtyń osy aýrý týraly habardarlyǵyn arttyrý.
Halyqaralyq tsınk (S dárýmeni) týraly aqparat taratý kúni
S dárýmeni tapshylyǵynyń qaýiptiligi týraly habardar etý jáne adamdarǵa durys tamaqtanýdyń mańyzdylyǵyn eske salý úshin bekitilgen.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1997 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń «Kókshetaý oblysynyń ákimshilik-aýmaqtyq ornalasýyndaǵy ózgertýler týraly» Jarlyǵy shyqty. Oǵan sáıkes Kókshetaý oblysynyń Aryqbalyq, Ýálıhanov, Kókshetaý, Lenıngrad, Rýzaev, Chıstopol, Chkalov aýdandary taratyldy.
2006 jyly Moınaq sý elektr stansasynyń qurylysy bastaldy.
2012 jyly Óskemende Qazaqstandaǵy alǵashqy Dostyq úıiniń ashylǵanyna 20 jyl tolýyna oraı stella ornatyldy. Dostyq úıinde ornatylǵan stellada qolynda shańyraǵy bar qazaqtyń ulttyq kıimin kıgen áıel beınelengen. Onyń bıiktigi 12 metr, ol kompozıt materıalynan jasalǵan.
2012 jyly kúmisten jasalǵan 500 teńgelik nomınalmen «Baýyrsaq» monetasy aınalymǵa shyǵaryldy. Bul tıyn 925 synamaly kúmisten jasalǵan. Massasy 31,1 gramm, dıametri - 38,61 mm, daıyndaý sapasy - «proof», taralymy - 4 myń dana.
2014 jyly Túrkistanda jańa tarıhı-etnografııalyq ortalyq ashyldy. Onda týrıster halyq sheberleriniń qolynan shyqqan buıymdarmen tanysa alady. Atalǵan buıymdar ejelgi zamandaǵy dúnıelerge uqsas etip jasalǵan.
2014 jyly rejısser Serik Aprymovtyń «Baýyr» fılmi AQSh-tyń Neshvıll qalasynda ótken 45-shi halyqaralyq kınofestıvalda «Úzdik fılm» kategorııasynda «Erekshe eske alý» syılyǵyn aldy. Neshvıll qalasyndaǵy Halyqaralyq kınofestıval 1969 jyly negizi qalanǵan, AQSh-tyń eń kóne kınofestıvaldariniń biri, sondaı-aq AQSh-tyń ońtústigindegi eń tanymal bolyp tabylady.
2015 jyly Dýbaıda Birikken Arab Ámirlikterinde turaqty túrde turatyn qazaqstandyqtardyń birinshi jerlester jıyny ótti. Іs-sharaǵa 300 qazaqstandyq qatysty.
2018 jyly Albanııada mektep oqýshylary arasynda shahmattan Álem chempıonatynda qazaqstandyq sportshylar 4 altyn, bir kúmis jáne eki qola medal ıelendi.
2018 jyly Qostanaı oblysymen shekarada ornalasqan Reseıdiń Chelıabınsk oblysy Troıtsk qalasynda qazaq dıasporasynyń «Aıqap» ulttyq-mádenı qoǵamdyq birlestigi quryldy.
2018 jyly Oman Sultandyǵynyń astanasy - Maskat qalasynda alǵash ret qazaqstandyq kıno aptalyǵy ótti. Onyń aıasynda Oman kórermenderine Qazaqstannyń tanymal rejısserleriniń týyndylary usynyldy.
2019 jyly ıÝNESKO sheshimimen 2020 jyl qazirgi kúlli túrkilerdiń ortaq babasy, uly oıshyl Tonykók babanyń jazba eskertkishine arnaldy. Túrki qaǵanaty tarıhynda Tonykók tulǵasy erekshe oryn alady. El qamyn oılaǵan aqylgóı, dana Tonykók Elteris qaǵan jáne Bilge qaǵandarǵa keńesshi bolǵan. Túrik qaǵanatyna tórt jaǵynan jaý tóngende, Tonykók aqyl keńesimen de, tapqyr sózimen de, batyrlyq isterimen de qaǵandarǵa kómektesip otyrady. «Tonykók» jyrynyń avtory bólek, ony Tonykóktiń ózi jazǵan degen boljam bar.