19 maýsym. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Qazaqstanda áýe shabýylyna qarsy qorǵanys áskerleriniń kúni
1992 jylǵy 19 maýsymda Qazaqstannyń tuńǵysh qorǵanys mınıstri Saǵadat Nurmaǵambetov áýe shabýylyna qarsy qorǵanys áskerlerin qurý týraly dırektıvaǵa qol qoıdy. Búginde bul Áýe qorǵanysy kúshiniń quramyndaǵy jeke ásker túri.
Dúnıejúzilik balalar fýtboly kúni
Bul mereke 2001 jyly FIFA men Birikken Ulttar Uıymynyń Balalar qory arasyndaǵy kelisimniń arqasynda dúnıege kelgen. Uıymdastyrýshylardyń merekeni belgileýdegi basty mindeti – álemdegi eń tanymal sport oıyndarynyń birin odan ári tanymal etý, sondaı-aq salaýatty ómir saltyn nasıhattaý.
ıÝNISEF kiretin BUU qurylymy turǵysynan Dúnıejúzilik balalar fýtboly kúni ártúrli elderdegi sport uıymdaryn daryndy balalardy izdeýge yntalandyryp, olardyń talanttary men qabiletterin ashýǵa múmkindik berýi kerek. Dál osyndaı múddelerdi FIFA (Halyqaralyq fýtbol federatsııasy) kózdeıdi.
Halyqaralyq serýendeý kúni
Maýsymnyń ortasynda demalý, stresti jeńildetý nemese jaı ǵana júıke kerneýi sııaqty aıqyn kórinetin, biraq umytylǵan tásildiń mańyzdylyǵyn baǵalaýǵa shaqyratyn mereke retinde atap ótiledi.
Jaıaý serýendeý kúnin toılaýdy jaqtaýshylar búkil adamzatqa júginedi, olar tek osy kúni ǵana emes, sonymen birge tabıǵatqa múmkindiginshe jıi baryp, kem degende biraz ýaqyt ótkizedi, bul – jalǵyzdyq pen tynyshtyqtyń nemese dostyq áńgimeniń tamasha tásili.
Konflıkt jaǵdaılaryndaǵy jynystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy kúres kúni
Bul ataýly kún 2015 jyly 19 maýsymda BUU Bas Assambleıasynyń №A/RES/69/293 qararynda ártúrli konflıkt jaǵdaılarda (saıası, dinı, ulttyq sıpattaǵy halyqaralyq, memleketishilik (azamattyq soǵystar) jynystyq zorlyq-zombylyq kórsetý máselesine kópshiliktiń nazaryn aýdartý maqsatynda qabyldandy.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1918 jyly «Aqtóbe habarshysy» gazetiniń birinshi nómiri jaryq kórdi. Basylymnyń ataýy birneshe márte ózgeriske ushyraǵanmen, qazir bastapqy ataýyna qaıta oraldy.
2001 jyly Qazaqstanda 184,5 shaqyrymdyq Aqsý-Degeleń temir joly iske qosyldy.
2006 jyly Qyzylordadaǵy qalalyq mádenıet jáne demalys saıabaǵynyń kire berisinde «Syr boıynyń batyrlary» atty qaladaǵy eń úlken eskertkish-monýmenttiń ashylý saltanaty boldy. Eskertkishtiń ashylý rásimine oblys, qala basshylary, ardagerler, qoǵamdyq uıymdardyń ókilderi, jalpy qala jurtshylyǵy qatysty. Eskertkish avtory – Syr eline belgili músinshi Járken Ismaıylov.
2009 jyly Óskemenniń Ablaketka taýynda Qazaqstannyń memlekettik týy ornatyldy. Elimizdiń basty memlekettik rámizderiniń biri – kólemi 6h12 metrlik tý teńiz deńgeıinen 522 metr bıiktikte ornatylǵan. Onyń qasyna úlken áriptermen «Qazaqstan» degen jazý jazylǵan.
2010 jyly Astanada qazaqtyń uly aqyny ári oıshyly Abaıǵa arnalǵan eńseli eskertkishtiń ashylý rásimi ótti. Abaı men Beıbitshilik kóshelerinde boı kótergen uly aqynnyń eskertkishi stılobat, postament jáne músinnen turady. Monýmenttiń jalpy bıiktigi - 17,750 metr, al Abaı músininiń bıiktigi – 7,550 metr. Músindik kompozıtsııanyń barlyq elementteri bir qalypta ázirlenip, taza qoladan quıylǵan. Salmaǵy – 10 tonna. Eskertkish avtory – almatylyq músinshi Bolat Dosjanov. Aqynnyń týǵan kúnine oraı jyl saıyn uıymdastyrylatyn Abaı oqýlary endi osy jerde ótetin boldy.
2013 jyly Almatyda Sheıh Ahmed ıbn Kýdaıdad Tarazıdiń «Kórkem sóz óneri» atty kitabynyń tusaýkeseri ótti. Týyndy 1436-1437 jyldary jazylǵan. Onyń jalǵyz qoltańbasy Bodlean kitaphanasynda saqtalǵan. Osy qoltańba negizinde kitapty fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Islam Jemeneı alǵash ret qazaq tiline aýdardy.
2014 jyly Qazǵarysh basshysy Talǵat Musabaev Aqtóbe oblysynyń ákimi Arhımed Muhambetovke «KazEOSat-1» jerdi qashyqtan zondtaý alǵashqy qazaqstandyq jerseriginen 700 shaqyrym bıiktikte túsirilgen Aqtóbeniń sýretin tabystady.
2014 jyly Koreıa Respýblıkasynyń Prezıdenti Pak Kyn Heniń Qazaqstanǵa memlekettik sapary aıasynda eki el Úkimeti arasynda vızalyq talaptardy ózara joıý týraly shartqa qol qoıyldy. Endi Qazaqstan men Koreıa azamattary, jalpy azamattyq pasporttardyń ıeleri elge vızasyz bir aıǵa deıin kele alady. Bul sheshim týrızm, medıtsına, ǵylymı tehnologııalar, stýdenttik almasý jáne t.b. damýǵa arnalǵan.
2016 jyly Qatar Day aqparat agenttigi áli jaýaby tabylmaǵan 8 jumbaqty jarııalady. Ashylmaǵan qupııalardyń qataryna Torǵaı óńirindegi petroglıfter endi. Álemde mundaı ǵajaıyp tarıhı oryn tabylǵan joq.
2018 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysy Túrkistan oblysy bolyp ózgerdi. Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ákimshilik ortalyǵy Shymkentten Túrkistan qalasyna aýystyryldy.
2018 jyly Shymkent qalasy bir mıllıon adamnan asatyn turǵyny bar qala retinde Astana jáne Almaty qalalarynyń qatarynda respýblıkalyq mańyzy bar qala dárejesine kóterildi.
2018 jyly QR Ulttyq banki Astananyń 20 jyldyǵyna arnap, «Kórnekti oqıǵalar men adamdar» serııasynan «Astana 20 jyl» kollektsııalyq monetalaryn shyǵardy.
2019 jyly ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti halyqaralyq QS «World University Rankings» reıtınginde álemniń 800 úzdik oqý orny arasynda top-210 qataryna endi. Postkeńestik keńistikten bul topqa tek eki ǵana joǵary oqý orny qosylǵan. Olar – QazUÝ men Lomonosov atyndaǵy MMÝ (RF).
2020 jyly Belgııada «Til-Qazyna» qazaq mádenı ortalyǵy ashyldy, sonyń arqasynda dıplomattar men qazaq dıasporasy ókilderiniń balalary qazaq tilin, tarıhyn, mádenıeti men ádet-ǵurpyn úırenýge múmkindik aldy. Elshilik Brıýsseldegi mádenı ortalyq otandastarymyzdyń turaqty kezdesýleriniń, dıasporamyzdyń tartylys núktesi, mádenı-bilim berý is-sharalaryn ótkizý alańy bolady dep úmittenedi.
2021 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq neırohırýrgııa ortalyǵynda Ortalyq Azııadaǵy birinshi shvedtik gamma pyshaq ornatyldy. Álemde barlyǵy 400-ge jýyq Gamma Knife qondyrǵylary bar, olardyń jartysy AQSh pen Japonııada ornalasqan.
«Gamma pyshaq» – isikterdi, mıdyń tamyrly jáne fýnktsıonaldyq aýrýlaryn emdeýge arnalǵan radıohırýrgııalyq bólimshe. Jumys prıntsıpi mynada: 192 kobalt-60 kózinen radıoaktıvti sáýlelený qoldanylady, olardyń sáýleleri birge jınalyp, patologııalyq oshaq aımaǵynda biriktiriledi. Olar isik jasýshalarynyń DNQ-syn buzady. Bul rette saý mı tinderi jáne naýqastyń búkil denesi sáýlelenbeıdi. Operatsııanyń ózi aýyrtpalyqsyz jáne kranıotomııany qajet etpeıdi.