18 jeltoqsan. Jylnama
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq mıgranttar kúni
EKOSOS-tyń usynysy boıynsha 2000 jylǵy 18 jeltoqsanda BUU Bas Assambleıasy bekitken. 1990 jylǵy 19 jeltoqsanda barlyq eńbek etip júrgen mıgranttardy jáne olardyń otbasyn qorǵaý týraly halyqaralyq konventsııa qabyldandy.
BUU-daǵy arab tili kúni
1973 jyly BUU Bas Assambleıasy arab tilin BUU-nyń jumys tilderi qataryna engizdi. 2010 jyldan beri ataýly kún retinde atap ótiledi.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1979 jyly Qazaqstannyń batysynda Teńiz munaı ken orny ashyldy. Aımaqtaǵy alǵashqy munaı jerasty qatparlaryndaǵy 4 045-4 095 metr tereńdikten alyndy.
1992 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń «Semeı polıgonyndaǵy ıadrolyq synaqtardyń saldarynan zardap shekken azamattardy áleýmettik qorǵaý týraly» Zańy shyqty.
2010 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń «Ǵarysh zertteýleri men tehnologııalary ulttyq ortalyǵy» AQ Azııa aımaǵynda jerdi qashyqtyqtan zondpen tekserý jáne GIS-WEB-tehnologııalardyń kómegimen dúleı apattarǵa qarsy kúres júrgizýge baǵyttalǵan «Sentinel Asia» halyqaralyq jobasynyń tolyq quqyqty múshesi boldy.
2010 jyly Baıanaýylda Jaıaý Musaǵa (1835-1929) arnalǵan murajaı ashyldy.
2013 jyly «Ádebıet portalynyń» elektrondy bazasynda otandyq avtorlardyń qazaq, orys, aǵylshyn jáne túrik tilderinde jaryq kórgen 2 myńnan astam kitaby jınaqtaldy. Bul portalǵa áleýmettik-mańyzdy ádebıetti shyǵarý baǵdarlamasynyń aıasynda basyp shyǵarylatyn barlyq kitap ornalastyrylyp keledi.
2015 jyly Máskeýdegi Orys geografııalyq qoǵamynyń shtab-páterinde QR Mádenıet jáne sport mınıstrligi men Qazaqstannyń Reseıdegi elshiliginiń qoldaýymen jaryq kórgen Jarylqap Beısenbaıulynyń «Shoqan Ýálıhanov» kitabynyń tanystyrylymy ótti. Kitap kórnekti qazaq ǵalymynyń 180 jáne Orys geografııalyq qoǵamynyń 170 jyldyq mereıtoılaryna oraı basyldy. J. Beısenbaıuly uzaq jyldardan beri qazaqtyń uly ǵalymynyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn zertteýmen aınalysyp keledi. Avtor Shoqan Ýálıhanovtyń ómirin kóp jyldan beri zerttep, qazaqtyń uly ǵalymynyń 1856 jyly jazǵan «Ystyqkól saparynyń kúndeligi» izimen qaıtalaı júrip ótken, ol ǵumyr keshken mekenderdi arnaıy aralap, buǵan deıin osy taqyrypqa arnalǵan «Shoqan izimen» (1977), «Jasyn taǵdyr jarqyly» (1987) atty kitaptarymen oqyrman qaýymǵa tanymal qalamger. Jańa kitapta Shoqan Ýálıhanovtyń ómiri men sol kezeńdegi osy ýaqytqa deıin belgisiz bolyp kelgen faktiler berilip, jańa tarıhı, muraǵat qujattarymen tolyqtyryla túsken.
2016 jyly Iordan jazýshysy Mýna Fýad Mahamreh óziniń arab tilindegi kitabyn shyǵardy. Kitapta Qazaqstannyń jańa zaman tarıhy jáne Semeı polıgony taqyryby qozǵalady.
2017 jyly qazaqstandyq jas ánshi Danelııa Týleshova Ýkraındaǵy «Golos. Ditı» án baıqaýynyń jeńimpazy atandy. Baıqaýdyń tórtinshi maýsynyń jeńimpazy atanǵan Danelııa Týleshovanyń ánderi «Nashe radıo» arnasynan 3 aı boıy kórsetildi. Sonymen qatar, búldirshin «Disneyland Paris»-ge saıahattaý múmkindigin aldy.
2017 jyly Germanııanyń Gannover qalasynda ótken sporttyq gımnastıkadan «ZAG Junior Cup» Halyqaralyq jarysynda Qazaqstan quramasy komandalyq esepte 1-oryn, al jekeleı synda 10 jastaǵy Nurtan Ydyrysov chempıon atandy. N. Ydyrysov Qazaqstannyń 2017 jylǵy jastar chempıonatanyń jeńimpazy. Ol sporttyq gımnastıkamen 6 jasynan bastap aınalysady.
2019 jyly Dımash Qudaıbergen Italııanyń «Creators» fantastıkalyq kınokartınasyndaǵy ándi oryndady. Dımash Qudaıbergen – klassıkalyq jáne estradalyq án aıtýdyń sheberi, túrli vokaldyq stılderdi birge alyp júrgen talant ıesi.
2021 jyly Serbııada Qazaqstan Respýblıkasy men Serbııa Respýblıkasy arasyndaǵy dıplomatııalyq qatynastardyń ornatylǵanyna 25 jyl jáne Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy qurmetine poshta markasy shyǵaryldy.
Konvertte Belgradtaǵy Kalemegdan bekinisinde ornalasqan Jeńimpaz eskertkishi men Qazaqstan astanasyndaǵy «Qazaq eli» monýmenti beınelengen.
Poshta blogynda eki eldiń astanalary, sondaı-aq Qazaqstannyń (Úlken Almaty kóli men Sharyn shatqaly) jáne Serbııanyń (Ývats ózeni men Djavol Varosh jartastary) kórkem kórinisteri beınelengen.