168 mıllıon jyl buryn ómir súrgen stegozavr tabyldy
«Keıingi ıÝra kezeńinde ómir súrgen, shópti ósimdiktermen qorektenetin dınozavrdyń bul tıpi Soltústik Afrıka jerinde buryn-sońdy kezdespegen» delingen maqalada. Al paleontolog Sıýzanna Maıdment stegozavrdyń bul jańa túrin Adratiklit boulahfa dep atady, bul - berber tilinen aýdarǵanda «taýda ómir súretin kesirtke» degendi bildiredi.
«168 mıllıon jyl buryn ómir súrgen stegozavr qańqasy Marokkodaǵy Ortalyq Atlas taý jotasynan tabyldy» deıdi S.Maıdment.
Zertteýshilerdiń aıtýynsha, keıingi ıÝra kezeńinde ómir súrgen dınozavrdyń bul jańa tıpi dınozavrlar evolıýtsııasyn jete túsinýge kómektesedi. Sondaı-aq basylym Jer ǵalamsharynda buryn eki sýperkontınent – Lavrazııa men Gondvananyń bolǵanyn, mezozoı dáýirinde protokontınent Pangeıanyń paıda bolǵanyn jazady.
«Tıreoforlar (stegozavrlar da osy tıpke jatady) burynǵy zertteýler boıynsha Lavrazııada ǵana taralǵan. Alaıda, 168 mıllıon jyl buryn ómir súrgen stegozavr qańqasynyń Marokkodan tabylǵany qalyptasqan bul teorııany joqqa shyǵardy» deıdi basylym.
Paleontolog S.Maıdment: «Stegozavrlardyń basym kópshiligi, onyń ishinde eń úlken Sofı stegozavrynyń qańqasy Lavrazııa terrıtorııasynan tabylǵan. Al jańa tabylǵan qańqa Gondvana jerinen anyqtalyp otyr. ıAǵnı, Gondvana kontınenti tolyq zerttelmegen» dep qorytyndylady.
Aıta keterligi, stegozavrlar tıreofor otrıadyna jatady. Olar 182,7-66,0 mıllıon jyl buryn ómir súrgen. Ulybrıtanııada Orta ıÝra dáýirinen Tómengi Borǵa deıingi kezeńde ómir súrgen alty urpaqtyń stegozavrlarynyń qaldyqtary tabylǵan bolatyn. Al brıtandyq stegozavrlardyń eń ejelgi tıpi Orta ıÝra kezeńiniń Bat dáýirine tıesili.