«164 ǵımarat múldem jaramsyz» - baspasózge sholý

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 8 qazan, sársenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetinde «Elektrondy úkimetten úmit kóp» atty maqala jarııalandy. «Birikken Ulttar Uıymynyń qoldaýymen ótip otyrǵan forým «Turaqty damý maqsatyndaǵy aqyldy basqarý: jelilik qoǵamdaǵy áriptestiktiń jańa múmkindikteri» taqyrybyna arnaldy. Mundaı forým budan buryn «elektrondy úkimetti» damytýda kóshbasshy bolyp tabylatyn Ońtústik Koreıada eki ret ótkizilgen bolatyn. Al úshinshi forým, minekeı, Qazaqstanda uıymdastyrylyp otyr. Elimiz osyndaı kólemdi is-sharany ótkizý quqyna halyqaralyq reıtıngterde birneshe ret belgilengen aqparattyq-kommýnıkatsııalyq tehnologııalar jáne «Elektrondy úkimet» salasyndaǵy jetistikteriniń arqasynda qol jetkizdi. Oǵan bir dálel bıyl BUU elektrondy úkimet damýy boıynsha reıtıngte Qazaqstan 2012 jylmen salystyrǵanda 10 satyǵa kóterilip, 193 eldiń ishinde 28-shi orynda turaqtady. Osylaısha, bul salada alǵashqy otyzdyqtyń qataryna qosyldyq», - dep jazady maqala avtory.

***

«Byltyr Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń mektepke deıingi jáne orta bilim departamentiniń dırektory Jańyl Jontaeva Qazaqstanda damý múmkindigi shekteýli balalardyń sany ósip otyrǵandyǵyn málimdegen edi. Máselen, 2005 jyly múmkindigi shekteýli balalardyń sany 124 myńdy qurasa, búgingi kúni 150 myńnan asqan. Álemniń aldyńǵy qatarly elderinde nárestelerdiń densaýlyǵyndaǵy múkisterdiń 70-80 paıyzy bir jasqa deıin anyqtalyp, der kezinde emdeledi eken. Sebebi túzetý men saýyqtyrý ádisterin der kezinde qoldansa, 3-5 jasqa deıin tolyqtaı ońalyp ketetin balalar bolatynyn aıtady mamandar. Alaıda, bul jaǵdaı elimizde áli kenjelep tur. Bizde kóbine balanyń dıagnozyn qoıý ýaqyty 6-7 jylǵa sozylyp ketip jatady da, balanyń damýy tejelip qalady»,-dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Múgedek jandardyń muńy bar...» atty maqalasynda. Osy turǵyda keshe «Dara» qaıyrymdylyq qorynyń uıymdastyrýymen pedagogıkamen aınalysatyn 70-ten asa maman Almatyda bas qosyp, respýblıkalyq semınar barysynda balalar damýyna erte aralasý ádisiniń sońǵy jetistikterin paıdalana otyryp, náresteniń densaýlyǵyndaǵy aqaýlaryn barynsha erte anyqtap, saýyqtyrý múmkindikterin talqylady.

Osy basylymda «164 ǵımarat múldem jaramsyz» degen maqala berilgen. Elimizde jyl saıyn júzdegen jańa mektep esigin aıqara ashsa da, apatty nysandar qatary áli de azaımaı keledi. Naqty resmı málimetke qaraǵanda mundaı bilim berý ǵımarattarynyń jalpy sany 160-ty quraıdy.

Bulardyń basym bóligi Ońtústik Qazaqstan, Shyǵys Qazaqstan Jambyl jáne Qyzylorda oblystarynda ornalasqan. Jergilikti atqarýshy bılik endi qysqa merzim aralyǵynda apattyq jaǵdaıdaǵy mektepterdiń máselesin sheshýi kerek.

Úkimet otyrysynyń qorytyndysy boıynsha Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde brıfıng ótkizgen Ulttyq ekonomıka mınıstrligi Tutynýshylar quqyǵyn qorǵaý komıtetiniń tóraǵasy Álıaqpar Mátishev budan bólek apattyq jáne sanıtarlyq talapqa múlde saı kelmeıtin 37 densaýlyq saqtaý nysanynyń da baqylaýda turǵanyn jetkizdi. Taıaýda atalǵan vedomstvo eldegi memlekettik nysandardaǵy apatty ári antısanıtarlyq jaǵdaıyn teksergende barlyǵy 237 ǵımarattyń tym nashar ekendigin anyqtaǵan. Munyń 164-in sot ary qaraı paıdalanýǵa múldem tyıym salsa, taǵy 73-iniń jaıy qaralyp jatyr. Al turǵyndarǵa sý taratý júıeleri boıynsha 33 nysannyń ahýaly syn kótermeıdi. Osynyń saldarynan ótkir ishek ınfektsııa aýrýlary jyl saıyn órship barady. Jalǵyz Almaty oblysy boıynsha ótken jyly 173 turǵyn atalǵan aýrýdan zardap shekken.

***

«Ekspress-K» gazetiniń búgingi sanynda «Ostov sokrovış» degen materıal basylǵan. Aqmola oblysynda polıtseılerge shabýyl jasaý faktisi anyqtaldy. Óz betimen altyn izdeýshi adamdardyń toby tártip saqshylaryna shabýyldap, altyn kontsentrattary salynǵan qapshyqtardy alyp ketken. «Jolymbet» kenishiniń kúzetshileri altyn kontsentraty salynǵan 148 qapshyqty tıep alǵan 20 altyn izdeýshini ustaǵan kórinedi. Olar qundy júk pen ustalǵandardyń bir bóligin Shortandy polıtsııa bólimine jibergen eken.

Qalǵan altyn izdeýshiler qashyp ketip, keıinnen polıtsııa bólimine jasyryn túrde enip, ol jerden tárkilengen júkti alyp ketýge talpynǵan. Maıor Qadir Toqsanbaev olardy toqtaýǵa áreket jasaǵan kezde qaskúnemder ony jáne taǵy eki ýchaskelik polıtseıdiń qoldaryn baılap tastaǵan. Polıtseıler tek 29 jasar Baýyrjan Jumaǵulovty ǵana quryqtap úlgergen. Sot otyrysynda ol barlyǵyn moıyndaǵanymen, janynda bolǵan ózge adamdardyń aty-jónin aıtpady. Shortandy aýdandyq soty Jumaǵulovty úsh jylǵa bas bostandyǵynan aıyrdy.

Seıchas chıtaıýt