16 mamyr. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq beıbit qatar ómir súrý kúni
2017 jyldyń 8 jeltoqsanynda Birikken Ulttar Uıymy Bas Assambleıasy 16 mamyrdy Halyqaralyq beıbit qatar ómir súrý kúni dep bekitti. Onyń maqsaty - halyqaralyq qoǵamdastyqtyń beıbitshilik, tózimdilik, birlik, ózara túsinistik pen Jer halqynyń yntymaǵyn nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan kúsh-jigerin únemi mobılızatsııalaý.
Bıograftar kúni
Bıografııa sóziniń ózi eki ejelgi grek tilinen shyqqan, ol qazaqshaǵa aýdarǵanda «ómir» jáne «jazamyn» degen maǵynany bildiredi. Bıograftardyń talmaı jasaǵan eńbekteriniń arqasynda qazirgi tańda uly adamdardyń ótken ómiri týraly, olardyń sol dáýirdegi dástúrleri men ádet-ǵuryptary týraly maǵlumat alamyz.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1907 jyly Ábilqaıyr hannyń urpaǵy, ІІ Memlekettik dýmanyń Oral oblysynan saılanǵan depýtaty Baqytjan Qarataev Memlekettik dýmada 39-plenarlyq májilisinde agrarlyq máseleni talqylaýǵa qatysady. 16 mamyrda sóılegen ótkir sózinde ol agrarlyq jáne ulttyq máselelerdi qozǵap, Qazaqstan jerine orys jáne ýkraın krestıandaryn kóshirý jónindegi Stolypın josparlarynyń halyqqa qarsy ekenin ashyq aıtyp, áshkereledi.
2000 jyly akademık Ómirbek Joldasbekov (1931-1999) turǵan Astana qalasyndaǵy Abaı kóshesi 1/1 úıge eskertkish taqta ornatyldy. Ó.Joldasbekov - kórnekti memleket qaıratkeri, Qazaqstan Respýblıkasynyń jáne halyqaralyq syılyqtardyń laýreaty, birneshe ret Parlament depýtaty bolǵan. Qazaqstan joǵary tehnıkalyq oqý oryndarynyń baǵdarlamasy men oqytý júıesin jasaýshylardyń biri.
2007 jyly Almatydaǵy Kóktóbede brıtandyq belgili «The Beatles» tobyna eskertkish ornatyldy.
2011 jyly Gollandııanyń Deventer qalasynda Qazaqstan táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyna arnalǵan «Discover Kazakhstan» atty festıvali ótti.
2011 jyly L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa Ulttyq ýnıversıtetinde tanymal qazaqstandyq fılosof Jabaıhan Ábdildın atyndaǵy aýdıtorııa ashyldy.
Jabaıhan Ábdildın 1933 jyly 16 aqpanda Pavlodar oblysy Maı aýdany, Maıtúbek aýylynda dúnıege kelgen. Ǵalym, fılosofııa ǵylymynyń doktory (1968), professor (1970), Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ǵylym akademııasynyń akademıgi jáne vıtse-prezıdenti, Qazaqstandaǵy dıalektıkalyq logıka mektebiniń negizin salýshy.
2012 jyly QR Táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyna arnap shyǵarylǵan 10 000 teńgelik qazaqstandyq estelik banknotasy Halyqaralyq banknotalar birlestigi (IBNS) ótkizgen baıqaý qorytyndylary boıynsha «2011 jyldyń úzdik banknotasy» atandy.
2013 jyly Almatyda ShYU Ýnıversıtetiniń alǵashqy túlekterine dıplom tabystaldy.
2013 jyly Nıý-Iorkte Qazaqstan Respýblıkasy men Sent-Kıts jáne Nevıstiń BUU janyndaǵy turaqty ókilderi Birlesken kommıýnıkege qol qoıyp, eki el arasynda dıplomatııalyq qatynastar ornatyldy.
2014 jyly Almatyda KSRO-nyń Halyq ártisi, aty ańyzǵa aınalǵan dırıjer ári oryndaýshy Nurǵısa Tilendıevtiń 90 jyldyǵynyń qarsańynda onyń 19 jyl turǵan páter-murajaıy ashyldy.
2017 jyly Taraz memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýtynyń janyndaǵy «Baýyrjantaný» ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń qyzmetkerleri Ortalyq memlekettik kınofotoqujattar men dybys jazbalary muraǵatynan Baýyrjan Momyshuly týraly jańa beıne jáne dybys jazbalaryn tapty.
2019 jyly Almaty qalasynda tanymal qazaq rejısseri Sháken Aımanovtyń músini ashyldy. Músin qoladan soǵylǵan. Avtory - músinshi Nurlan Dalbaı.
Sháken Aımanov – qazaqtyń áıgili akteri ári rejısser. 1964 jyldan KSRO halyq ártisi. Týyp-ósken jeri - Pavlodar oblysynyń Baıanaýyl aýdany. Aımanov Qazaqstan Kınematografıster odaǵyn uıymdastyrýǵa qatysyp, odaq basqarmasynyń 1-hatshysy (1958 - 70) qyzmetin atqardy. KSRO Memlekettik syılyǵynyń (1952) jáne Qazaq KSR Memlekettik syılyǵynyń (1968) laýreaty. 1970 jyly 24 jeltoqsanda Máskeý qalasynda jol apatynan qaıǵyly qazaǵa ushyrady.
2019 jyly Halyqaralyq Qarjy ortalyǵy jáne Katar Hamad Bın Halıfa ýnıversıtetimen yntymaqtastyq negizinde Almatydaǵy ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-diń ekonomıka jáne bıznes joǵary mektebinde biregeı Islam qarjy ortalyǵy ashyldy.
2021 jyly Kókshetaýdaǵy fızıka-matematıka baǵytyndaǵy Nazarbaev zııatkerlik mektebiniń 9-synyp oqýshysy Asylhan Qalı saýsaq izderin tanıtyn urlyqqa qarsy qurylǵy oılap taýyp, óz ónertabysyn patenttedi.
«Jobanyń basty artyqshylyǵy – onyń qaýipsizdigi men senimdiligi. Iesi men senimdi adamdar mashınany ashyp, saýsaq izi skaneri arqyly qozǵaltqyshty iske qosa alady. Men osylaısha kólik urlaý máselesin sheshýge óz úlesimdi qosqym keledi. Aldyn ala boljam boıynsha ol urlyqqa qarsy klassıkalyq júıelerden on ese asyp túsedi, – dedi Asylhan.