16 qarasha. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
ıÝNESKO-nyń týǵan kúni
Osydan 75 jyl buryn 1945 jyly 16 qarashada Birikken Ulttar Uıymynyń Bilim, ǵylym jáne mádenıet máseleleri jónindegi uıymy quryldy. Dál osy kúni Londonda ótken konferentsııada onyń Jarǵysy qabyldanyp, oǵan 37 memleket qol qoıdy.
Halyqaralyq tózimdilik (toleranttyq) kúni
«Tózimdilik prıntspteri deklaratsııasyn» jarııalaý aıasynda 1995 jyly ıÝNESKO-nyń 28-Bas konferentsııasynda mereke bolyp jarııalandy. 1997 jyly Birikken Ulttar Uıymynyń Bas Assambleıasy osy uıymǵa múshe elderge bul merekeni atap ótýdi usyndy. «Tózimdilik prıtspteri deklaratsııasynda» tózimdilik nemese toleranttylyq degen túsinik álemdegi mádenıettiń baı alýan túrliligine, sondaı-aq adamdardyń óz bolmysyn kórsetý túrlerine qurmet dep túsindiriledi. Ár adam deklaratsııaǵa sáıkes, óz tabıǵaty boıynsha erekshelenetinin, sondaı-aq óziniń jeke basyn saqtaýǵa jáne ómir súrýge birdeı quqyly ekenin moıyndaýy tıis.
Geografııalyq aqparat júıelerikúni (GAJ kúni)
Jyl saıyn birqatar iri amerıkalyq kompanııalar men uıymdardyń bastamasymen atap ótiledi, olardyń qyzmeti geografııalyq aqparat júıelerin ázirleýmen jáne qoldaýmen baılanysty. Mereke ádette qarashanyń úshinshi aptasynyń sársenbisinde atap ótiledi. Geoaqparattyq júıeler (GAJ) dep geografııalyq derekterdi jınaý, saqtaý, taldaý, sondaı-aq grafıkalyq vızýalızatsııa júıelerin ataıdy.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1993 jyly Germanııadaǵy Nıýrnberg qalasy ekonomıkalyq damý jáne marketıng gıldııasynyń Úlken altyn medali Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevqa berildi.
2001 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev pen Ózbekstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Islam Karımov Qazaqstan men Ózbekstannyń memlekettik shekarasy týraly kelisimge qol qoıdy.
2005 jyly Aqmola oblysynyń Aqkól qalasynda «Respýblıkalyq ǵaryshtyq baılanys jáne radıoelektrondy quraldardyń elektromagnıttik úılesim ortalyǵy» AQ uıymdastyrǵan birinshi ǵaryshtyq apparattardy jerústi basqarý kesheniniń tanystyrylymy ótti.
2007 jyly Almaty oblysy Sarqan qalasynda aty ańyzǵa aınalǵan temirjolshy, Túrksibtiń Shoqpar nusqasyndaǵy jobasynyń avtory men oryndaýshysy Muhamedjan Tynyshbaevqa eskertkish qoıyldy. Saltanatty bólimnen keıin oblys ákimi, aty ańyzǵa aınalǵan temirjolshynyń urpaǵy jáne saıası qaıratkerler eskertkish janyna aǵash otyrǵyzdy.
2009 jyly Almatydaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq kitaphanasynda belgili qazaq aqyny Ábdilda Tájibaevtyń 100 jyldyǵyna arnalǵan poshta markasynyń tanystyrylymy ótti. Sharaǵa aqynnyń týystary, áriptesteri aqyn-jazýshylar qatysyp, estelikterimen bólisti.
2009 jyly Belarýsta Qazaqstan stýdentteriniń keńesi quryldy. Keńestiń negizgi maqsaty – Belarýsta shoǵyrlanǵan qazaqstandyq stýdentter qaýymdastyǵyn qalyptastyrý.
2011 jyly Tájikstannyń Hatlon oblysynyń ortalyǵy Qorǵantóbe (2018 jyly Bohtar bolyp ózgertildi) qalasyndaǵy kósheniń birin «Qazahon» kóshesi (Qazaq kóshesi) dep ataýǵa baılanysty saltanatty shara ótti. Ol kóshede etnıkalyq qazaqtar turyp kele jatyr.
2015 jyly Norvegııa Koroldiginde Qazaqstan Respýblıkasynyń Qurmetti konsýldyǵy ashyldy.
2016 jyly «Qazposhta» Rıo-de-Janeırodaǵy Olımpıada oıyndarynyń júldegerlerine arnalǵan markalar shyǵardy. Poshta markalaryna 2016 jyly Brazılııanyń Rıo-de-Janeıro qalasynda ótken HHHІ Olımpıada oıyndarynyń altyn jáne kúmis júldegerleri: olımpıada chempıondary – Danııar Eleýsinov, Dmıtrıı Balandın jáne Nıjat Rahımovtyń; kúmis medal ıegerleri – Gúzel Manıýrova, Jazıra Japparqul, Vasılıı Levıt, Eldos Smetov jáne Ádilbek Nııazymbetovtiń beınesi túsirildi. Markalar 40 myń danamen shyǵaryldy. Nomınaly – 200 teńge.
2017 jyly Japonııada «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń halyqaralyq tusaýkeseri aıasynda Tokıonyń ortalyq kitaphanasynda Qazaqstan ádebıeti men mádenıeti ortalyǵy ashyldy. Qazaqstan ádebıeti men mádenıeti ortalyǵynyń ashylýy Tokıo qalalyq ortalyq kitaphanasynyń oqyrmandaryna qazaq halqynyń salt-dástúrimen, jazýymen jáne mádenıetimen jaqynyraq tanysýǵa múmkindik beredi. Bul –Qazaqstannyń jetistikteri, ekonomıkadaǵy, saıasattaǵy, áleýmettik saladaǵy tabystary týraly ádebıet arqyly baıandaýdyń tamasha múmkindigi.
2020 jyly Mysyrda «Abaı» aqparattyq-mádenı halyqaralyq jobasynyń aıasynda «Abaı jáne Rýhanı mura» halyqaralyq kórmesi men Abaıdyń arab tilinde jaryq shyqqan kitabynyń saltanatty tusaýkeseri bolyp ótti. Arab álemine Abaı shyǵarmashylyǵynyń arab tilindegi nusqasyn Arab elderiniń mádenıet, bilim jáne ǵylym isteri jónindegi Lıgasynyń baspa úıi usynǵan.
2020 jyly Qazaqstanda aýyr detke shaldyqqan 3 pen 18 jas aralyǵyndaǵy balalardyń armanyn oryndaýǵa tyrysyp júrgen «Menin Armanym» korporatıvtik qory quryldy.
2021 jyly Osakarovka aýylynyń talantty jas ónertapqyshtary Ońalhan Taýbahanǵa arnap arnaıy kótergish ázirledi. Baǵdarlamashylar óz jobasyn halyqaralyq meıkatonda qorǵady. Osakarovka ónertapqyshtarynyń sıpattamasy Tikkun Olam Makers resmı saıtynda jarııalanyp, bul jobany shyn muqtajdarǵa emin erkin paıdalanýǵa jol ashyldy.
2021 jyly Birikken Arab Ámirlikterinde (BAÁ) Dubai Airshow 2021 halyqaralyq avıatsııalyq-ǵaryshtyq kórmesi ótti, onyń sheńberinde Qazaqstan, Rossııa jáne BAÁ «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵynda «Gagarın starty» alǵashqy kommertsııalyq ǵarysh jobasyn iske asyrý jónindegi nıetter týraly birlesken hatqa qol qoıdy.
2021 jyly Qazaqstanda árbir aýyl boıynsha barlyq qajetti aqparatty qamtıtyn aýyldardy sýmen qamtamasyz etýdiń ınteraktıvti kartasy iske qosyldy, atap aıtqanda: sýmen qamtamasyz etý, qarjylandyrý, qarajatqa qajettilik, halyq sany, uzyndyǵy, tozýy jáne t.b.