15 tamyz. QazAqparat kúntizbesi
Arheologtar kúni
Arheologtar kúni - kásibı mereke retinde Qazaqstanda, Reseı men Belarýste atap ótiledi. Álemdik masshtabta bul kúnniń resmı mártebesi de, ataýly kúni de belgilenbegen. 2008 jyldan beri Ýkraına osy kúnge resmı mártebe berip, memlekettik deńgeıde atap ótip keledi. Bul kún ádette arheologııa ilimimen tanystyrýǵa arnalady. Ataýly kúnniń tarıhy belgili bir oqıǵamen, ashylǵan jańalyqtarmen baılanysty emes, tipti bul belgili bir memlekettiń resmı merekesi sanalmaıdy. Degenmen álem arheologtary ony kásibı mereke retinde atap ótedi. Arheologııa –biregeı ǵylym túri. Adamzat órkenıetinde oryn alǵan tarıhı oqıǵalardyń barlyǵy jazbasha derekter arqyly nemese arheologtardyń málimetteri arqyly anyqtalady, dáıekteledi, rastalady. Jazbasha derekterde kóp málimet saqtalmaýy múmkin, al turmystyq materıaldar arqyly biraz nárseni bilýge bolady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1944 jyly Qazaq memlekettik qyzdar pedagogıka ınstıtýty ashyldy. Shalǵaı aýdandardaǵy aýyldyń qyz balalaryn joǵary bilim alýǵa tartý, olardy rýhanı bıik, parasatty, bilikti mamandar etip tárbıeleý arqyly áleýmettik máselelerdi sheshý maqsatymen ashylǵan ınstıtýttyń bul kezeńi el tarıhynyń eleýli, qıyn da surapyl soǵys kezimen tuspa-tus keldi. Instıtýttyń alǵashqy rektory bolyp Tursyn Myrzabekova taǵaıyndaldy.
1961 jyly Qazaqstan kartasynda jańa eki qala Shahtınsk jáne Abaı qalalary paıda boldy. Abaı qalasy – Qaraǵandy oblysyndaǵy Abaı aýdanynyń ortalyǵy. Qala irgetasy 1949 jyly Qaraǵandy kómir alabynyń batys telimderiniń ıgerilýine baılanysty Sherýbaınura kenti retinde qalanǵan. Qalada 5 shahta, «Shyǵys» kómir baıytý fabrıkasy, temir-quımatas buıymdary zaýyty, qurylys materıaldary jáne quralymdar kombınaty, tigin fabrıkasy, nan zaýyty, turmystyq qyzmet kórsetý kombınaty jumys isteıdi. Sondaı-aq onda Taý-ken tehnıkýmy, 13 mektep, 8 aýrýhana, 2 mýzyka, 1 sport mektebi, 2 oqýshylar úıi, mádenıet úıi, kınoteatr, kitaphana, stadıon, júzý basseıni bar. Shahtınsk qalasy Sherýbaınura jáne Tentek ózenderi aralyǵynda Qaraǵandydan 50 shaqyrym jerde ornalasqan. Іrgesi 1949 jyly Tentek koksteletin kómir ken ornynyń ıgerilýine baılanysty qalanǵan. Qalanyń ákimshilik qaramaǵyna Shahan jáne Novodolınka poselkesi, Soltústik-batys eldi mekeni kiredi. Atalmysh óńirdiń tas kómir qory 4,5 mıllıard tonnany quraıdy. Qalada tehnologııalyq kolledj, kásiptik-tehnıkalyq mektep, 10-nan astam orta dárejeli bilim beretin oqý oryndary, kórkemóner, mýzyka, sport mektepteri jumys jasaıdy.
2001 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń astanasyn keshendi damytýdy qamtamasyz etý maqsatynda Japonııa yntymaqtastyq agenttiginiń zertteýshi toby ázirlegen Astana qalasy bas josparynyń jobasy bekitildi.
2011 jyly Astanadaǵy S. Seıfýllın atyndaǵy Qazaq agrotehnıkalyq ýnıversıtetiniń «Farab» án jáne bı teatry Bolgarııada ótken Halyqaralyq «Varna-2011» folklorlyq festıvaliniń bas júldesin jeńip aldy. Festıvalge qatysýǵa 24 elden 34 óner ujymy ótinish bildirgen. Baıqaýdyń fınalyna 8 úzdik top tańdap alyndy.
2012 jyly Almatydaǵy Balýan Sholaq atyndaǵy Sport saraıynyń aldynda qalanyń jańa kórneki qurylysy – 300 kelilik medaldiń ashylý saltanaty ótti. Alyp medal jastardy sportqa tartý úshin jáne Londonda ótken XXX jazǵy Olımpıada oıyndarynda jeńimpaz atanǵan qazaqstandyqtarǵa alǵys retinde ornatyldy.
2014 jyly Semeıdegi Shyǵys Qazaqstan oblystyq Abaı atyndaǵy ámbebap kitaphana qory qazaqtyń uly oıshyly Abaı men Muhtar Áýezovtiń nemis tiline aýdarylǵan shyǵarmalarymen tolyqty. Semeı ákimi Aıbek Kárimovtiń qolyna eńbekti Qazaqstandaǵy Germanııa elshiliginiń birinshi hatshysy, mádenıet jáne baspasóz bóliminiń basshysy Djonnı Kramer tabys etti.
2016 jyly Brazılııanyń Rıo-de-Janeıro qalasynda ótken Olımpıada oıyndarynda jeńil atlet Olga Rypakova úsh qarǵyp sekirýden Qazaqstan qorjynyna tórtinshi qola medaldi saldy.
Bul saıysta altyn júldeni kolýmbııalyq Katrın Ibargýen (15,17m) aldy. Kúmis júlde venesýelalyq ıÝlımar Rohasqa (14, 98 m) buıyrdy. Al London Olımpıadasynyń chempıony qazaqstandyq sportshy Olga Rypakova 14. 74 m kórsetkishpen úshinshi orynǵa turaqtady.
2016 jyly Halyqaralyq ıadrolyq qarýǵa qarsy «Nevada-Semeı» qozǵalysy «Halyqaralyq ıadrolyq qarýǵa qarsy jastar alıansy» ataýymen jańa bólimshe qurdy. Maqsaty – Qazaqstannyń jáne búkil álemniń jastaryn soǵys, zorlyq-zombylyqtan azat álem úshin kúreske tartý. Bul elimizdiń ımıdjin joǵary deńgeıge kóteredi.
2017 jyly Kabardıno-Balkarııada Halyqaralyq armııa oıyndary aıasynda «Elbrýs saqınasy» baıqaýy aıaqtaldy. Jarysqa Qazaqstannyń, Reseı, Qytaı, Marokko, Ózbekstan jáne Iran elderiniń komandalary qatysty. Baıqaý qorytyndysyna sáıkes, qazaqstandyq áskerı qyzmetshiler ekinshi oryn ıelendi. On kúnge sozylǵan jarys kezinde qatysýshylar jalpy uzyndyǵy 105 shaqyrym jol júrip, 8 taýly asýdan, 7 muzdyqtan, 3 taýly ózennen ótip, eýropalyq kontınenttiń eń joǵarǵy núktesi – Elbrýs taýynyń shyńyna shyqty.
2019 jyly eki aıaqsyz dúnıege kelgen Álı Turǵanbekov (qazaqstandyq «Nık Výıchıch») óz qolymen aǵylshynnyń Lıverpýl oıynshylaryna ÝEFA Sýperkýbogyn tabystady. Álı Turǵanbekov Chelsı men Lıverpýl arasyndaǵy ÝEFA-nyń Sýperkýbogyna arnaıy shaqyrtý alǵan bolatyn. Matchqa deıin ol komandalardyń jabyq jattyǵýlaryna qatysyp, qos klýbtyń jetekshi oıynshylarymen tildesip qaıtty.
2022 jyly Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń Ulttyq qoljazbalar jáne sırek kitaptar ortalyǵynyń qyzmetkerleri Túrkııaǵa baryp, Qazaqstan tarıhyna qatysty qundy materıaldardy elge jetkizý boıynsha jumys júrgizdi. Súleımanııa kitaphanasynda qazaqtan shyqqan ortaǵasyrlyq avtorlardyń 19 shyǵarmasynyń kóshirmesi alyndy.