15 mamyr. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq otbasy kúni
1993 jyldan bastap, BUU Bas Assambleıasynyń qararyna sáıkes jyl saıyn atap ótiledi. Bul kúndi belgileý – otbasyndaǵy kóptegen problemalarǵa eldegi qoǵamnyń nazaryn aýdara túsý maqsatyn kózdeıdi. BUU sarapshylarynyń pikiri boıynsha, bir otbasyndaǵy negizgi quqyqtarǵa kóz juma qaraý, ondaı problemalardy elemeı, quqyqty belden basý – tutastaı adamzattyq otbasyna da qaýip tóndire túsedi.
Halyqaralyq klımat kúni
1992 jyly Halyqaralyq qaýymdastyq parnıkti gazdardyń aýaǵa taralýymen baılanysty qaýipti moıyndaı otyryp, BUU-nyń Klımattyń ózgerýi máseleleri jónindegi konventsııasyna qol qoıý týraly ýaǵdalasty. Mádenıet bostandyǵy kúni Jyl saıyn mamyrdyń úshinshi senbisinde atap ótiledi. Bul halyqaralyq kúndi 2012 jyly Digital Freedom Foundation kommertsııalyq emes uıymy iske qosty. Kompanııa tehnologııa arqyly bilimge erkin qoljetimdilikti nasıhattaıdy.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1989 jyly Almatyda qazaqtyń uly ǵalymy, aǵartýshy, shyǵystanýshy, tarıhshy, etnolog, geograf, folklortanýshy Shoqan Ýálıhanovtyń eskertkishi ashyldy. Eskertkish avtorlary – músinshi Hakimjan Naýryzbaev pen sáýletshi Shota Ýálıhanov.
1992 jyly Tashkentte Qazaqstan, Armenııa, Qyrǵyzstan, Reseı jáne Ózbekstan memleketteri arasynda Ujymdyq qaýipsizdik týraly shartqa qol qoıyldy. Ázerbaıjan kelisimge 1993 jylǵy 24 qyrkúıekte, Grýzııa 1993 jylǵy 9 qyrkúıekte, Belarýs 1993 jylǵy 31 jeltoqsanda qol qoıdy. 1999 jylǵy 2 sáýirde Armenııa, Belarýs, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Reseı jáne Tájikstan prezıdentteri kelisimniń merzimin kelesi besjyldyqqa uzartý týraly hattamaǵa qol qoıdy. Alaıda Ázerbaıjan, Grýzııa jáne Ózbekstan onyń merzimin uzartýdan bas tartyp, Ózbekstan sol jyly Demokratııa jáne ekonomıkalyq damý uıymyna qosyldy. UQSh-niń 2002 jylǵy 14 mamyrda Máskeýde ótken sessııasynda uıymdy tolyqqandy halyqaralyq uıymǵa - Ujymdyq qaýipsizdik týraly shart uıymyna (UQShU) aınaldyrý týraly sheshim qabyldandy.
1992 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq ıadrolyq ortalyǵy men Atom energetıkasy jónindegi agenttigi quryldy.
1999 jyly Qazaqstan Respýblıkasynda Úkimet quramyna kirmeıtin, ortalyq atqarýshy organ – Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik qupııalardy qorǵaý jónindegi agenttigi quryldy.
2009 jyly Berlınde Qazaqstannyń Germanııadaǵy jyly aýqymynda «Halyqaralyq baǵdarlamalar ortalyǵy» AQ-nyń («Bolashaq») Germanııa jáne Eýropadaǵy qurlyqtyq elderdegi ókildikteri resmı túrde ashyldy.
2012 jyly Beıjińde QR Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi, QHR Mádenıet mınıstrligi jáne Qyrǵyz Respýblıkasynyń Mádenıet jáne týrızm mınıstrligi arasynda tarıh jáne mádenıet eskertkishterin ıÝNESKO-nyń Dúnıejúzilik muralar tizimine birlesip nomınatsııalaý týraly Memorandýmǵa qol qoıyldy.
2013 jyly Nıý-Iorkte Qazaqstan Respýblıkasy jáne Domınıka Dostastyǵynyń BUU janyndaǵy turaqty ókilderi Birlesken kommıýnıkege qol qoıyp, eki el arasynda dıplomatııalyq qatynastar ornatyldy.
2015 jyly qazaqstandyq áskerı qyzmetshiler 3D-qurylǵylar arqyly áskerı tehnıkanyń tolyq úlgisi men onyń quramdas bólshekterin jasaýǵa kiristi. Tuńǵysh Prezıdent atyndaǵy ulttyq qorǵanys ýnıversıtetiniń bazasynda jańa joǵary tehnologııalyq ınjenerlik-tehnıkalyq zerthananyń arqasynda júzege asty.
2016 jyly Parıjde Carrousel du Louvre galereıasynda daryndy qazaqstandyq sýretshilerdiń «Qazaqstan ǵajaıyptary» kórmesi ashyldy.
2018 jyly «Býrabaı Damý» vızıt-ortalyǵynda Býrabaı tarıhy mýzeıi ashyldy. Ol 3 zaldan turady: tarıh zaly, etnografııa zaly jáne Býrabaıdy zertteýshiler zaly.
2019 jyly Parıjde Halyqaralyq Túrki akademııasynyń «Uly dala: mádenı mura jáne álem tarıhyndaǵy róli» atty forýmy ótti. Halyqaralyq jıynǵa Amerıka Qurama Shtattary, Reseı, Úndistan, Qytaı, Ulybrıtanııa, Ázerbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Túrkııa, Ózbekstan, Frantsııa, Latvııa, Gollandııa jáne Majarstan syndy elderden 70-ke jýyq ǵalym jáne UNESCO ókilderi qatysyp jatyr. Jıynda túrki tildes elderdiń tarıhynda aıryqsha orny bar Altyn orda men Moǵolstannyń qurylýyna yqpal etken Talas quryltaıynyń – 750, Júsip Balasaǵunnyń «Qutty bilik» shyǵarmasynyń jazylýynyń – 950, aqyn Imameddın Nasımıdiń 650 jyldyǵy sekildi aıtýly tarıhı oqıǵalar talqylandy.
2020 jyly qorshaǵan ortany qorǵaýǵa eleýli úles qosqan zańdy tulǵalarǵa, jeke tulǵalarǵa nemese jeke tulǵalardyń ujymdaryna tabıǵatty utymdy paıdalanǵany úshin (sharýashylyq qyzmetpen aınalysatyn kásiporyndar men uıymdarǵa), tabıǵatty qorǵaý maqsatyndaǵy ǵylymı qyzmeti úshin (ǵalymdarǵa, sondaı-aq ǵylymı-zertteý uıymdaryna), qorshaǵan ortany qorǵaý isine jeke úles qosqany úshin (ǵalymdar, qoǵam qaıratkerleri jáne basqalarǵa) jyl saıyn beriletin «Elim-aı» qorshaǵan ortany qorǵaý salasyndaǵy respýblıkalyq syılyq taǵaıyndaldy.
2020 jyly «Astana» Halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń janynan zań tehnologııalaryn damytý jónindegi Konsýltatıvtik keńes quryldy. Konsýltatıvtik keńes qarjy ortalyǵynyń zań tehnologııalary ekojúıesin damytý, sonyń ishinde tutynýshylardyń keń aýqymy úshin qoljetimdilikti qamtamasyz etetin jańa tehnologııalardy qoldaný arqyly kórsetiletin qyzmetterdiń tıimdiligi men sapasyn arttyrý maqsatynda qurylǵan.