15 qyrkúıek. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq demokratııa kúni
Jańa jáne qaıta jańǵyrǵan demokratııa elderiniń halyqaralyq konferentsııasynyń usynysy boıynsha 1997 jylǵy Demokratııa týraly ortaq deklaratsııa qabyldanýyna baılanysty bekitilgen.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1995 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Nursultan Nazarbaev «Qazaqstan Respýblıkasy astanasy týraly» zań kúshi bar Jarlyqqa qol qoıdy.
1996 jyly Almatydan 300 shaqyrym qashyqtyqta Almaty-Raıymbek tas joly boıyndaǵy Muratáli dep atalatyn úlken tóbege Raıymbek batyrǵa eskertkish ornatyldy. Eskertkish sáýletshi Q.Egizbaevtyń jobasy negizinde turǵyzyldy.
2001 jyly QR Prezıdenti N.Á. Nazarbaev Nıý-Iork pen Vashıngton qalalarynda oryn alǵan lańkestik oqıǵalarǵa baılanysty Almatydaǵy AQSh elshiliginde bolyp, Amerıka halqyna kóńil aıtty jáne resmı málimdeme jasap, lańkesterdiń aıýandyq isterin batyl aıyptady.
2005 jyly QR Prezıdenti Jarlyǵymen «ıAdrolyq lańkestik aktilerimen kúres týraly halyqaralyq konventsııaǵa» Qazaqstan Respýblıkasy atynan qol qoıyldy. Bul qujat memleketter arasyndaǵy turaqtylyqty qamtamasyz etý jáne halyqaralyq lańkestiktiń aldyn alý, jolyn kesý jáne ony joıý jónindegi sharalardy iske asyrý jáne halyqaralyq yntymaqtastyqty nyǵaıtý maqsatyn kózdeıdi.
2006 jyly Almaty qalasyndaǵy Muhtar Áýezovtiń muraıjaı-úıinde Mahmud ál-Qashǵarıdiń «Dıýanı luǵat at-Túrik» eńbeginiń orys tilindegi basylymynyń tusaýkeseri ótti. «Dıýanı Luǵat at-Túrik» – túrik tilderiniń eń kóne sózdigi jáne Ortalyq Azııa órkenıetiniń tarıhy jaıly mańyzdy derekkózderdiń biri.
2011 jyly Astrahan oblysy Krasnoıarsk aýdany Shaǵyn Aral aýylynda Bókeıhan mavzoleıiniń qurylysy aıaqtaldy. Mavzoleıdiń bıiktigi – 18 metr, eni – 12 metr.
2011 jyly «Qazpochta» AQ QazSSR Ǵylym akademııasynyń akademıgi, professor, fızıka-matematıka ǵylymdarynyń doktory Orymbek Jáýtikovtiń týǵanyna 100 jyl tolýyna arnalǵan «Aıtýly mereıtoılyq datalar» serııasymen poshta markasyn aınalymǵa engizdi.
Nomınaly 32 teńgelik poshta markasy ofsetti tásilmen tórt boıaýmen, taraqty perforatsııamen oryndalǵan. Kólemi – 28h30 mm, taralymy – 30 myń dana. Sýretshisi –Nıkolaı Sokolov.
2013 jyly Óskemen qalasynda Metallýrgter mádenıet saraıynyń kireberis alańynda Qazaqstannyń aty ańyzǵa aınalǵan «Altyn metallýrgi» Ahat Sálemhatuly Kýlenovtyń qola eskertkishi ashyldy.
Ahat Sálemhatuly – qýǵyn-súrginge ushyraǵan otbasynan shyqqan, balalar úıinde tárbıelengen. Ómirin adamdardyń ıgiligine, eńbek pen jasampazdyqqa arnaǵan jan. Onyń jańashyl ınjener retindegi talanty Qazaqstan metallýrgııasynyń eń tabysty kásiporyndarynyń biri – Óskemen qorǵasyn-myrysh kombınatyn (Búginde «Qazmyrysh») qurýǵa kómektesti. Ol – KSRO Joǵarǵy Keńesi prezıdıýmyndaǵy alǵashqy qazaq senatory, qarapaıym jumysshylar úshin elıtalyq aýyl salǵan sanaýly basshylardyń biri boldy.
2016 jyly Almatyda belgili ánshi ári kompozıtor Batyrhan Shúkenovtiń ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan fotokórme ashyldy. Kórmede buryn esh jerde jaryqqa shyqpaǵan júzge jýyq sýret kórsetildi.
2016 jyly Qazaqstanda buryn pılottyq rejımde jumys istegen bekitilgen ulttyq dárilik formýlıar (UDF) resmı túrde iske qosyldy.
Qazaqstan TMD-da osyndaı aqparattyq resýrsty qurǵan alǵashqy el boldy. UDF ázirleý kezinde farmakoterapııany júrgizýdiń ozyq álemdik tájirıbesi paıdalanyldy.
2017 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysy Abaı aýdanynyń Qaraýyl aýylynda qazaqtyń uly aqyny Abaıdyń ákesi, «Abaı joly» roman-epopeıasynyń bas keıipkeriniń biri Qunanbaı sultanǵa arnalǵan eskertkish ashyldy.
2019 jyly Qaraǵandy oblysynyń Jańaarqa aýdanynda álemdik rekord ornatyldy. Aýdannyń 12 aýyly men 2 kentinen jınalǵan turǵyndar kúbide 10 000 lıtr qymyz pisti. Bul jetistikti halyqaralyq sarapshylar tirkedi.
«Men bul rekordty bekitý úshin Kýbadan arnaıy ushyp kettim. Ol daıyndalǵan sýsynnyń kólemi, aktsııaǵa qatysýshylar sany jáne paıdalanylǵan ydystar boıynsha esepteledi. Bizde ár túrli rekordtar bar, biraq mundaı birinshi ret. Biz bárin tekserdik, bárin ólshedik», – dedi Gınnestiń rekordtar kitabynyń ókili ıÝdelkıs Dıas.
Dál osy kúni Jańaarqa aýdanynyń basshylyǵyna rekord ornatylǵanyn kýálandyratyn sertıfıkat tabys etildi.
2020 jyly Haıfada (Izraıl) Uly dala fılosofy Ábý Nasyr Ál-Farabıge 1150 jyl tolýyna oraı onyń atyndaǵy kóshede eskertkish taqtanyń ashylýy ótti. Haıfa qalasy ákiminiń orynbasary Lazar Kaplýn eskertkish taqta qalanyń arab jáne evreı kvartaldarynyń túıisken jerinde ornalasqanyn jáne mádenıetterdiń birligin bildiretinin atap ótti.
2020 jyly Batys Qazaqstan oblysynyń Syrym aýdanynda Syrym Datulynyń senimdi ókili Ersary batyrdyń kesenesi salyndy. Olar azattyq kúresine birge qatysqan. Keseneniń dıametri - 5 metr, uzyndyǵy - 7 metr. Kesene alyp dýlyǵa túrinde salynǵan jáne batyrdyń umytylmas erliginiń sımvoly.
2022 jyly Anglıkan shirkeýiniń arnaıy ókili Djo Beılı Ýells Qazaqstan astanasynda qol qoıylǵan Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń VII seziniń qorytyndy qujatyn jarııalady.
«Biz, VII Sezge qatysýshylar – álemdik jáne dástúrli dinderdiń rýhanı kóshbasshylary, saıasatkerler, halyqaralyq uıymdardyń basshylary ádil, beıbit, qaýipsiz jáne gúldengen álemge degen ortaq tilegimizdi basshylyqqa ala otyryp, ortaq ustanymǵa keldik», - dedi Djo Beılı Ýells.
2022 jyly elorda máslıhatynda Nur-Sultannyń ataýyn Astana dep ózgertý máselesi boıynsha qoǵamdyq tyńdaýlar ótti.