14 maýsym. Jylnama
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik donorlar kúni
2005 jylǵy mamyrda ótken Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý assambleıasynda álemniń densaýlyq saqtaý mınıstrleri óz erkimen qan tapsyrýdy qoldaý týraly ótinishti qabyldady. Búkilálemdik qan tapsyrýshy kúnin jyl saıyn maýsymnyń 14-inde ótkizip turý týraly qarar qabyldandy.
Halyqaralyq bloger kúni
Bul kúndi atap ótý ıdeıasy 2004 jyly kóterilgen. 40 elden 500 adam birigip, blogerlerdiń jeke kúni bolýy kerektigine bastama jasaǵan. Osylaı jelilik blogerler kúni paıda boldy. 2007 jyly 14 maýsymda óziniń jeke blogy bar ár adam onda shaǵyn ǵana habarlama jazǵan. Habarlamada búkil blogerler arasyndaǵy salıqaly qarym-qatynas jaıly aıtylǵan.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1995 jyly Almatyda Ǵalymdar úıinde Qanysh Sátbaev atyndaǵy halyqaralyq qordyń ashylý saltanaty boldy. Qor prezıdenti bolyp aqyn Kákimbek Salyqov saılandy.
2007 jyly Syrym Datulynyń (1742-1802) beıitin anyqtaý maqsatynda Ózbekstanǵa baryp kelgen Batys Qazaqstan oblysynan shyqqan arnaıy ekspedıtsııa óz baılamyn bildirdi. Arnaıy sapar barysynda ekspedıtsııa jetekshisi, tarıh ǵylymdarynyń doktory, oblystyq tarıh jáne arheologııa ortalyǵynyń dırektory, professor Murat Sydyqov bastaǵan ǵalymdar jan-jaqty zertteý jumystaryn júrgizdi.
Sonyń nátıjesinde Ózbekstandaǵy Horezm oblysy Gúrlen aýdany ortalyǵynan 9 shaqyrym jerdegi Maılysheńgel eldi mekenindegi beıit ǵylymı turǵydan batyr Syrym Datulyniki ekendigi dáleldendi. Ekspedıtsııa Syrym Datulynyń 265 jyldyǵyna oraı uıymdastyrylǵan bolatyn. Onyń quramyna jeti adam kirdi, sonyń ishinde tanymal ǵalym-ólketanýshylar, tarıhshylar, arheologtar, Syrym Datulynyń urpaqtary bar.
2008 jyly Ispanııanyń Saragos qalasynda EXPO-2008 kórmesinde Qazaqstan pavılony «S» sanatyndaǵy 104 eldiń arasynda ishki jáne syrtqy bezendirý krıterııi boıynsha qola júldege ıe boldy.
2011 jyly Qazaqstan aýmaǵynda Eýrazııa ekonomıkalyq qoǵamdastyǵynyń 10 jyldyǵyna arnalǵan kórkem marka poshta aınalymyna tústi. Onda EýrAzEQ logotıpi men qazaq tilindegi mátindik kompozıtsııasy berilgen. Marka ofsetti ádispen 4 túrli boıaýda oryndalǵan, nomınaly - 32 teńge, kólemi - 28h30 mm, taralymy - 50 000 dana, sýretshi - Danııar Muhamedjanov.
2013 jyly Brıýsselde Eýroodaq pen Ortalyq Azııa elderi (Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Túrikmenstan jáne Ózbekstan) arasyndaǵy qaýipsizdik máseleleri boıynsha joǵary deńgeıdegi dıalogtyń birinshi raýndy ótti.
2013 jyly Abaıdyń «Qara sózder» kitaby alǵash ret polıak tiline aýdaryldy. Abaıdyń «Qara sózderin» polıak tiline aýdarǵan Henrık ıAnkovskı ózine bul ıdeıany júzege asyrýǵa usynys jasaǵan stýdentteri ekenin aıtty. Olar aýdıtorııada slaıdtan Abaıdyń fılosofııalyq muralarymen, materıaldarmen tanysqan eken. Aqyrynda shákirtteri álemniń kóptegen tilderine aýdarylǵan Abaıdyń «qara sózderi» nege ózderiniń ana tili polıak tilinde joq ekenin surap, qyzyǵýshylyq tanytqan.
2013 jyly Tashkent qalasynyń ortalyǵynda, Shaıhantahýr aýdanyndaǵy Abaı jáne Zýlfııa honým kósheleriniń qıylysynda qazaq halqynyń uly aqyny, oıshyly gýmanıst Abaıǵa eskertkish ornatyldy. Eskertkishtiń jalpy bıiktigi – 9,20 m, qoladan jasalǵan.
2016 jyly CRIRSCO (Committee for Mineral Reserves International Reporting Standards) halyqaralyq standart komıteti geologııalyq barlaý jumystarynyń nátıjeleri, mıneraldyq resýrstar, KAZRC qorlary týraly Qazaqstannyń jarııa eseptilik kodeksin maquldady jáne CRIRSCO halyqaralyq standarttar quramyna qabyldandy.
2018 jyly Aqmola oblysynda saq dáýiriniń sırek kezdesetin zattary tabyldy. L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa Ulttyq ýnıversıtetiniń oqytýshylary men stýdentteri jer astynan jasóspirim qyz balaǵa tán súıekti arshyp shyǵardy. Onyń janynda altyn buıymdar bolǵan. Bizdiń dáýirimizge deıingi VII ǵasyrdyń qysh ydystary da sol orynnan tabyldy.
2019 jyly Shyǵys Qazaqstan oblystyq aýrýhanasynda alǵash ret elordalyq ıÝrıı Pıa kardıoklınıka dárigerleri júrekke asa kúrdeli ota jasady.
2021 jyly «KEGOC», «QazMunaıGaz», «Qazatomónerkásip», «Qazaqstan temir joly», «Eır Astana», «Qazaqtelekom», «Qazpochta» sııaqty toptyń 170-ten astam kompanııasynyń bos jumys oryndaryn biriktiretin Samruk Qyzmet onlaın rekrýtıngtik platformasy quryldy.
2022 jyly Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev qazaq halqynyń mýzyka ónerin damytýǵa sińirgen eren eńbegi úshin ataqty kompozıtor Shámshi Qaldaıaqovqa «Qazaqstannyń Eńbek eri» ataǵyn berý týraly Jarlyqqa qol qoıdy.