13 shilde. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Ulttyq qaýipsizdik organdary qyzmetkerleri kúni
1992 jyly 13 shilde kúni QR Prezıdentiniń Jarlyǵymen Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qaýipsizdik komıteti (UQK) quryldy. Qazaqstan Respýblıkasy ulttyq qaýipsizdik organdarynyń biryńǵaı júıesin - QR Ulttyq qaýipsizdik komıteti jáne onyń quramyna kiretin departamentter men ózge de qurylymdyq bólimsheler, UQK oblystar boıynsha, respýblıkalyq mańyzy bar qala men elordadaǵy aımaqtyq organdary, olarǵa baǵynyshty qalalyq jáne aýdandyq basqarmalar (bólimder, bólimsheler), sondaı-aq áskerı kontrbarlaý, UQK-niń «Barlaý» qyzmeti, UQK-niń Shekara qyzmeti, arnaıy maqsattaǵy qurylymdar, ǵylymı-zertteý mekemeler jáne ózge de uıymdar quraıdy. Bilim berý mekemeleri - Almatydaǵy UQK akademııasy jáne QR UQK áskerı ınstıtýty. UQK akademııasynyń túlekteri mindetti túrde shetel tilderin meńgerip, zańger jáne shuǵyl áreket etýshi mamandyǵyn alyp shyǵady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1992 jyly osy kúni QR Prezıdentiniń Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qaýipsizdik komıtetin (UQK) qurý týraly Jarlyǵy shyqty.
1995 jyly QR Prezıdentiniń «Almaty qalasynda Táýelsizdik eskertkishin ornatý týraly» qaýlysy jaryq kórdi. Ol jarlyqqa sáıkes, sáýletshi Shota Ýálıhanov basqaratyn avtorlar toby ázirlegen joba maquldandy.
2001 jyly Almatyda Ortalyq Azııadaǵy Penal Reform International (Halyqaralyq túrme reformasy) ókildigi tirkeldi.
2007 jyly Qaraǵandynyń burynǵy Narkomhoz ǵımaratyna Qazaq KSR eńbek sińirgen shahteri, memleket qaıratkeri Faızolla Serǵazınge arnalǵan memorıaldyq taqta ornatyldy. Faızolla Serǵazın (1910-1971) Máskeý taý-ken ınstıtýtyn, Kómir ónerkásip akademııasyn bitirgen soń, kóp jyldar boıy Qaraǵandynyń kómir basseıninde qyzmet atqardy. Óndiriste qyzmet atqaryp, ǵylymı jumyspen aınalysty. SSSR eki ordenimen, bes medalimen, SSSR Joǵarǵy Keńesiniń bes Qurmet gramotasymen, ІІ dárejeli «Shahter dańqy» belgisimen marapattalǵan.
2009 jyly QR Elshiligi Vengrııadaǵy halyqaralyq Shyǵys halyqtary festıvaliniń qurmetti tóraǵasy boldy.
2017 jyly Astanada QR Qarýly Kúshteriniń áskerı-tarıhı mýzeıiniń zalynda «Altyn adamnyń» kóshirmesi, Jambyl Jabaevtyń dombyrasy men jeke zattary, Balpyq bıdiń dýlyǵasy jáne ózge de erekshe eksponattar qoıyldy. Kórme barysynda ekskýrsııa jetekshileri kelgen qonaqtarǵa qazaq, orys, aǵylshyn tilderinde kórme jádigerleriniń tarıhy jaıynda aıtty. Máselen, XVIII ǵasyrda jekpe-jekterde Balpyq bı kıgen dýlyǵasyn onyń urpaqtary uzaq ýaqyt boıy saqtap kelip, 1980 jyldardyń aıaǵynda mýzeıge syıǵa tartqan. Al 1930 jyldary Ózbekstannyń jas ári talantty sýretshisi jyr alyby Jambylǵa mýlıne jipterinen órilgen aqynnyń jeke portretin tartý etken.
2017 jyly áskerı jýrnalısterdiń alǵashqy túlekteri Abylaı han atyndaǵy Qazaqstan halyqaralyq qatynastar jáne álem tilderi ýnıversıtetin bitirip shyqty. Buryn Qazaqstanda ondaı mamandyqtyń ózi bolǵan joq. Áskerı jýrnalısterdi daıyndaý úshin 2015 jyly alǵash ret áskerı kafedraǵa stýdentter qabyldandy. Oqý barysynda stýdentter ekstremaldy jáne áskerı jýrnalıstıkanyń, halyqaralyq gýmanıtarlyq quqyq negizderin meńgerip, áskerı termınologııa týraly maǵlumat aldy.
2018 jyly Pavlodar oblysynyń Ýsol shaǵyn aýdanynda ulttyq mýzyka óneriniń kórnekti ókili, belgili kompozıtor Maıra Shamsýtdınovanyń músini qoıyldy. Qolynda syrnaı aspabyn ustaǵan Maıra Shamsýtdınovanyń músini taza qoladan quıylǵan. Eskertkishtiń bıiktigi - 3,5 metr, al salmaǵy - 270 kg. Týyndynyń avtory belgili músinshi Azat Baıarlın boldy. Al jobaǵa tapsyrys bergen - Pavlodardyń qurmetti azamaty Qýat Esimhanov.
2020 jyly Nur-Sultan qalasynyń ýaqytymen saǵat 12:00-de koronavırýs pandemııasynyń qurbany bolǵan azamattardy eske alýdyń Jalpyulttyq aza tutý kúninde búkil elde únsizdik mınýty jarııalandy. Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev 8 shildede telearnalar arqyly úndeý jarııalap, onda: «Ár qazaq – meniń jalǵyzym» degendeı, ár azamatymyzdyń qazasy meniń júregime qatty batady. Mynaý alapat indet aramyzdan talaı asyldarymyzdy julyp áketýde. Búginde qara jamylyp otyrǵan azamattardyń qaıǵylaryna ortaqtasyp, kóńil aıtamyn. Sol úshin 13 shildeni – Ulttyq aza tutý kúni dep jarııalaımyn» degen bolatyn. 9 shildede Memleket basshysy «Qazaqstan Respýblıkasynda koronavırýs indetinen qaıtys bolǵan azamattardy eske alý jalpyulttyq aza tutý kúnin jarııalaý týraly» ókimge qol qoıdy.
2021 jyly tuńǵysh ret shved tilinde qazaq jazýshysy, dramatýrg, táýelsiz Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik syılyǵynyń birinshi laýreaty, jıyrmadan astam pesanyń avtory Dýlat Isabekovtyń kitaby jaryq kórdi.
Kitapty Shved tiline akademık, Nobel syılyǵynyń laýreaty Bengt Samýelson, kóptegen kitaptar men ǵylymı jumystardyń avtory, Shved koroldik Ǵylym akademııasy men amerıkandyq ǵylym jáne óner akademııasynyń múshesi aýdarǵan.
2021 jyly Aqmola oblystyq Málik Ǵabdýllın mýzeıinde Jambyl Jabaevtyń 175 jyldyǵyna arnalǵan «Alty alashtyń Jambyly» atty kóshpeli kórme ashyldy.
Іs-sharany ótkizýdiń negizgi maqsaty-qazaqtyń kórnekti aqyny, halyq aýyz ádebıetiniń sheberi Jambyl Jabaevtyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn nasıhattaý, óskeleń urpaq arasynda Jambyl Jabaevtyń baı rýhanı murasyn jáne folklorshy, akademık, qoǵam qaıratkeri, Keńes Odaǵynyń Batyry Málik Ǵabdýllındi dáripteý, jastarǵa patrıottyq tárbıe berý. Kórmege Jambyl Jabaevtyń jeke zattary, shapandary, dombyrasy, kitaptary, sýretteri men portretteri qoıylǵan 50-den astam eksponat qoıyldy.
2022 jyly Taldyqorǵan garnızonynyń desanttyq-shabýyldaý brıgadasynda Sovet Odaǵynyń batyry general-maıor Ivan Panfılovtyń músini ashyldy. Іs-sharaǵa Máskeý oblysy Volokolam qalalyq okrýginiń basshysy Mıhaıl Sylka, Jetisý oblysy men Taldyqorǵan qalasy ákimshiliginiń ókilderi, áskerı bólim komandırleri, Qarýly kúshter men Aýǵan soǵysy ardagerleri qatysty.