12 maýsym. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik balalar eńbegin paıdalanýǵa qarsy kúres kúni
Halyqaralyq eńbek uıymy bekitip, jyl saıyn 12 maýsym kúni atalyp ótedi. Kúntizbege jańa datany engizý ıdeıasy 1997 jyly Amsterdam men Osloda ótken balalar eńbegin paıdalanýdyń eń nashar túrlerine qarsy kúres jónindegi konferentsııa men balalar eńbegi máseleleri boıynsha konferentsııadan keıin týyndady. Bul sharalar balalardyń eńbegin qanaýdy joıý jolynda jahandyq kúsh-jiger jumsalý qajettigine qoǵamnyń nazaryn aýdartty.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1924 jyly Orynborda tuńǵysh ret qazaq bilimpazdarynyń І sezi bastaldy. Maýsymnyń 12-18-i aralyǵynda ótken bul jıynda qazaq folkloryn jınaý, zertteý týraly qaýly qabyldandy.
1924 jyly SSSR Ortalyq atqarý komıtetiniń Saıası Bıýrosy «Orta Azııa respýblıkalaryn (Túrkistandy, Buqardy, Horezmdi) ulttyq mejeleý týraly» qaýly qabyldady. Ólke halyqtarynyń tilegin eskere kelip, Túrikmen men Ózbek KSR-leri quryldy. Túrkistannyń qazaqtary turatyn aýdandaryn Qyrǵyz (Qazaq) AKSR-men biriktirý, RKFSR quramynda Qara Qyrǵyz (qyrǵyz) avtonomııaly oblysyn, Ózbek KSR-niń quramynda Tájik avtonomııaly oblysyn qurý qajet dep tabyldy.
1925 jyly RKP (b) Qazaq ólkelik komıtetiniń sekretarıaty jas daryndardy biriktiretin jáne olardy qoldaıtyn Proletarlyq jazýshylar qaýymdastyǵyn qurý týraly sheshim qabyldady. Ol 1934 jyly Qazaqstannyń sovettik jazýshylar odaǵy bolyp ózgertildi. Bul uıymdy Sáken Seıfýllın, Іlııas Jansúgirov, Ǵabbas Toǵjanov, Sábıt Muqanov, Muhamedjan Qarataev, Dıhan Ábilev, Ábdilda Tájibaev, Ǵabıden Mustafın, Ǵabıt Músirepov, Ádı Sháripov, Ánýar Álimjanov, Juban Moldaǵalıev, Oljas Súleımenov, Qaldarbek Naımanbaı syndy marqasqalar basqardy. Búginde Jazýshylar odaǵynyń quramynda qazaq, orys, uıǵyr, nemis jáne káris ádebıetiniń shyǵarmashylyq sektsııalary bar. Qaraǵandy, Semeı, Oral, Astana men Shymkenttegi 5 oblysaralyq bólimshe kiredi.
1934 jyly SSSR jazýshylarynyń І seziniń ashylýyna deıin Qazaq Respýblıkasy jergilikti jazýshylarynyń І sezi bolyp ótti. Onyń tuńǵysh tóraǵasy bolyp Іlııas Jansúgirov saılandy.
1957 jyly Ekibastuzkómir jumys kentine qala mártebesi berildi.
2000 jyly Almatyda jazýshy Sábıt Muqanovtyń týǵanyna 100 jyl tolýyna oraı eskertkish ashyldy.
2014 jyly Atyraý oblysy Mahambet aýdany Aqjaıyq aýylyndaǵy sarmattardyń qorǵanyn qazý kezinde altyn bilezikter men syrǵalar, kıimge taǵylǵan kóptegen altyn buıymdar, sondaı-aq temir qylyshtar, qanjarlar, qola aına, keramıkalyq ydystardyń qaldyqtary, jebe ushtary sııaqty erekshe zattar tabyldy. Kómilgen ýaqyty shamamen b.z.d V jáne b.z V ǵasyryna sáıkes keledi.
2015 jyly Qazaqstannyń Vetnamdaǵy Elshiliginiń kómegimen «QazAqparat» Halyqaralyq aqparat agenttigi jáne Vetnam jańalyqtar agenttigi (VietnamNewsAgency, VNA) aqparat almasý salasyndaǵy baılanystardy ornatý jáne damytýǵa baǵyttalǵan yntymaqtastyq týraly kelisimge qol qoıdy.
2015 jyly MAGATE basqarýshy keńesi Qazaqstanmen eldegi az baıytylǵan ýran bankin qurý jáne basqarý boıynsha kelisimdi maquldady.
2017 jyly EKSPO saıabaǵy aýmaǵynda Qazaqstan halqy Assambleıasynyń Beıbitshilik jáne kelisim alleıasy ashyldy.
2017 jyly Atyraýda Qazaqstannyń kórnekti qoǵam qaıratkeri, Ulttyq bilim akademııasynyń akademıgi, «Qurmet» ordeniniń ıegeri Ǵalymjan Nuryshevtiń turǵan úıine memorıaldyq taqta ornatyldy. Ǵalym bul úıde 1995-2004 jyldary ómir súrgen.
2018 jyly qoǵamdy ulttyq mádenıet pen biregeılikti saqtaý jáne qaıta jańǵyrtý ıdeıasynyń tóńireginde odan ári toptastyrý maqsatynda Ulttyq dombyra kúni bekitildi. Bul kúndi qazaqstandyqtar shildeniń birinshi jeksenbisinde atap ótedi.
2019 jyly Nur-Sultan qalasyndaǵy Táýelsizdik saraıynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevty saltanatty ulyqtaý rásimi ótti. Ant berý rásiminen keıin Memlekettik Ánuran oryndalyp, Qasym-Jomart Toqaevqa Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń kýáligi, tósbelgi, Prezıdent shtandarty jáne «Altyn Qyran» ordeni tabystaldy.
2019 jyly Memleket basshysy QR Prezıdenti janynan Ulttyq qoǵamdyq senim keńesin qurý týraly Jarlyqqa qol qoıdy. Ulttyq keńestiń negizgi maqsaty – memleket saıasatynyń ózekti máselelerin jurtshylyq, saıası partııalar, azamattyq qoǵam ókilderimen birge talqylap, usynystar men usynymdardy tujyrymdaý.
2021 jyly Qazaqstan men Qytaı arasyndaǵy mádenı-gýmanıtarlyq jáne bilim berý salasyndaǵy yntymaqtastyqty odan ári damytý, sondaı-aq uly Abaıdyń ádebı jáne mýzykalyq murasyn nasıhattaý maqsatynda Qazaqstannyń Shanhaıdaǵy Bas konsýldyǵy Shanhaı kitaphanasymen birlesip, Qytaıdyń mańyzdy mádenı jáne ekonomıkalyq ortalyǵynda alǵashqy «Abaı oqýlaryn» ótkizdi. Abaı oqýlary Qytaı turǵyndaryn uly aqyn, oıshyl jáne kompozıtordyń shyǵarmalarymen jaqynyraq tanystyrýǵa múmkindik berip, qatysqan qonaqtardyń joǵary baǵasyna ıe boldy.