11 maýsym. QazAqparat kúntizbesi

Foto:
ASTANA. QazAqparat – Oqyrman nazaryna 11 maýsymǵa arnalǵan ataýly kúnder, este qalar oqıǵalar kúntizbesi usynylady.

Qazaqstanda jeńil ónerkásip qyzmetkerleri kúni

Jyl saıyn maýsymnyń ekinshi jeksenbisinde QR Prezıdentiniń 2011 jylǵy 20 qazandaǵy Jarlyǵyna sáıkes atap ótiledi. 2011 jyldyń 13 jeltoqsanyndaǵy «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy merekeler týraly» Zańynyń 4-babyna sáıkes bekitildi. Sondaı-aq, bul kúndi Belarýs, Reseı jáne Ýkraına elderi de atap ótedi.

Qazaqstanda malshylar kúni

2021 jylǵy 30 Maýsymda «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy merekelik kúnderdiń tizbesin bekitý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2017 jylǵy 31 qazandaǵy № 689 qaýlysy mynadaı mazmundaǵy 14-1 tarmaqpen tolyqtyryldy: Malshylar kúni - maýsymnyń ekinshi jeksenbisi. Maqsaty - mal sharýashylyǵy salasy qyzmetkerleriniń bedelin arttyrý, olardy osy salada jetistikke jetkeni úshin kótermeleý.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1918 jyly Alash Orda úkimeti Sovet úkimetiniń Qazaqstan aýmaǵyndaǵy barlyq dekretteriniń kúshin joıyp, zańsyz dep jarııalady. Bul týraly Alash Orda úkimetiniń arnaıy qaýlysy qabyldandy. «Alash avtonomııasynyń aýmaǵynda Sovet úkimeti shyǵarǵan barlyq dekretterdiń kúshi joıylsyn. «Alash Orda Tóraǵasy Á. Bókeıhanov; músheleri M. Tynyshbaev, H. Ǵabbasov» delingen qaýlyda.

1991 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Jańa ekonomıkalyq qurylymdardy qoldaý jáne monopolııalyq qyzmetti shekteý memlekettik komıteti quryldy. Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 1993 jylǵy qańtardyń 11-indegi Jarlyǵymen bul organ Qazaqstan Respýblıkasynyń Monopolııaǵa qarsy saıasat jónindegi memlekettik komıteti bolyp qaıta quryldy.

2002 jyly Soltústik Qazaqstan oblysynyń Tselınnyı aýdanyna Ǵabıt Músirepovtiń esimi berildi. Bul týraly Prezıdenttiń Jarlyǵy shyqty.

2010 jyly Tashkent qalasynda ótken Shanhaı yntymaqtastyq uıymyna múshe elder Memleket basshylary keńesiniń H májilisi aıaqtalǵan soń ShYU-ǵa tóraǵalyq Ózbekstannan Qazaqstanǵa ótti. ShYU-nyń tóraǵasy retindegi Qazaqstannyń is júzindegi qadamdary Uıymǵa múshe elderdiń kópsalaly yntymaqtastyǵyn tereńdetý boıynsha ortaq kúsh-jigerdiń muragerligin qamtamasyz etýge baǵyttaldy.

2012 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń «Teleradıo habar taratý týraly» № 777 qaýlysy bekitildi. Oǵan sáıkes, «Qazteleradıo» AQ Qazaqstan Respýblıkasynda teleradıo habar taratýdyń Ulttyq operatory bolyp belgilendi.

2014 jyly Halyqaralyq kórmeler bıýrosy (HKB) Bas Assambleıasynyń 155-shi sessııasy aıasynda Qazaqstanǵa Halyqaralyq kórmeler bıýrosynyń (HKB) týyn tabystap, EKSPO-2017 kórmesi resmı túrde moıyndaldy.

2014 jyly Soltústik jarty shardaǵy Arystan shoqjuldyzynda qazaqstandyq estrada qaıratkerlerine arnalǵan «Astana juldyzy» paıda boldy.

2014 jyly H. Maqajanov atyndaǵy Qaraǵandy oblystyq travmatologııa jáne ortopedııa ortalyǵy Eýropalyq sapa zertteý qoǵamynyń (ESKR) syılyǵymen marapattaldy. Marapattaý rásimi Brıýsselde (Belgııa) ótti. Klınıkada jyl saıyn jaraqat alǵan jáne tirek-qımyl apparatynyń aýrýlary bar 6 myńnan astam patsıent emdeledi. 2009 jyldan bastap bul jerde jambas jáne tize býyndaryn endoprotezdeý júrgiziledi, 5 jyl ishinde 1 500-den astam ota jasaldy.

2016 jyly Máskeýde «Murager» qazaq aqparattyq-mádenı ortalyǵy qyzmetiniń tanystyrylymy ótti. Ortalyqtyń basty maqsaty - qazaq mádenıeti men ádebıetin dáripteý.

2017 jyly Túrkııa astanasy Ankaranyń Kechıóren aýdanynda aıtys óneriniń dúldúli, aqıyq aqyn Súıinbaı Aronulynyń saıabaǵy janynan Jambyl Jabaev atyndaǵy kóshe saltanatty túrde ashyldy.

2017 jyly Mınskide erler arasynda ótken Eýropa chempıonatynda Taraz qalasynyń 13 jasar turǵyny Bıbisara Asaýbaeva shahmattan erlerdiń halyqaralyq sport sheberi standartyn oryndap, avtomatty túrde Halyqaralyq shahmat federatsııasynyń (FIDE) shahmattan erlerdiń halyqaralyq sport sheberi atandy.

2018 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarýly Kúshterinde (QR QK) alǵash ret áskerı-ǵylymı vzvodqa áskerı qyzmetshilerdi irikteý tájirıbesi bastaldy, irikteýdiń basty krıterııi - aqparattyq tehnologııalar, ǵylym jáne robot tehnıkasy salasynda bilim berý.

2020 jyly Qazaqstanda «Báıterek» Ulttyq basqarý holdınginiń bazasynda qoljetimdi baspana qurylysyn qarjylandyrý, arendalyq baspana usynýmen aınalysatyn, sondaı-aq úleskerler qarajatynyń saqtalýyn qamtamasyz etetin Turǵyn úı qurylysynyń Biryńǵaı operatory quryldy.

2021 jyly QR Ulttyq mýzeıinde «Uly dalaǵa qosh keldińizder!» - Alfred Bremmen birge Qazaqstanda 1876/2021» atty kórmesi ashyldy.

Batys Sibirge sapar – A. Brem ómirindegi mańyzdy kezeń. Ol saıahatshyny tek janýarlar álemi ǵana emes, sonymen qosa qorshaǵan orta men jergilikti turǵyndardyń ómir salty da qyzyqtyrǵanyn kórsetedi. Kórmege kelýshiler A. Bremniń kúndeligi negizinde saıahat barysyn aýdıogıd arqyly baqylady. Atalǵan kórmede A. Brem murasynan alynǵan eksponattar, sondaı-aq Almaty, Shyǵys Qazaqstan jáne Pavlodar oblystaryna jasalǵan úsh aptalyq saıahattyń qorytyndysy boıynsha fotograf Folker Kreıdler men mádenıet salasyndaǵy jýrnalıst Ina Hıldebrandtyń jumystary qoıyldy.


Seıchas chıtaıýt