11 qyrkúıek. QazAqparat kúntizbesi
Qazaqstanda Otbasy kúni
2013 jyly 1 naýryzda Memleket basshysy «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy kásiptik jáne ózge de merekeler» týraly Jarlyqqa ózgeris engizip, qyrkúıektiń ekinshi jeksenbisin Otbasy kúni dep belgiledi. Bul kúni elimizdiń ár aımaǵynda otbasy qundylyqtaryn nasıhattaýǵa arnalǵan túrli sharalar uıymdastyrylyp, jergilikti atqarýshy organdar tarapynan úlgili otbasylarǵa syı-qurmet kórsetiledi.
Fashızm qurbandaryn eske alý kúni
Álemniń kóptegen elderi osy kúndi qyrkúıek aıynyń ekinshi jeksenbisinde atap ótedi. Bul kúnniń tańdalý sebebi ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń bastalýy da, aıaqtalýy da osy qyrkúıek aıynyń alǵashqy kúnderine dóp keledi.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1883 jyly Semeı aımaqtyq murajaıy ashyldy. Murajaıdy kezinde orys patshalyǵynyń saıası qýǵynyna ushyraǵan adamdar ózderi jıǵan arheologııalyq jáne zoologııalyq qazbalar negizinde uıymdastyrdy. Mundaı sharany uıymdastyrýǵa, mýzeıdiń qalyptasýyna Abaı, Shákárim jáne Muhtar Áýezovter de atsalysqan. Máselen, Abaı bul murajaıǵa barlyq jasaýymen kıiz úı syıǵa tartqan.
1931 jyly Qaraǵandy oblystyq «Indýstrıalnaıa Karaganda» gazetiniń alǵashqy sany jaryq kórdi. Gazet 1935 jylǵa deıin «Bolshevıstskaıa kochegarka», al 1935-1963 jyldary «Sotsıalıstıcheskaıa Karaganda» degen ataýmen shyǵyp turdy. 1965 jyldan bastap qazirgi atymen shyǵady. Gazet aptasyna eki ret jaryq kóredi.
1991 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Jarlyǵymen Ǵaryshtyq zertteýler agenttigi men Jer máseleleri jáne jerge ornalastyrý jónindegi memlekettik komıtet quryldy.
1997 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Qarýly Kúshteriniń Áskerı akademııasy quryldy.
2007 jyly «Shoqan Ýálıhanov» atty jelkendi keme Aqtaý qalasynan dúnıejúzilik saıahatqa attandy. Qazaqstandyq tuńǵysh ekspedıtsııanyń dúnıejúzilik teńiz saıahatyna joldamany Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti N. Nazarbaev berip, ekıpaj múshelerine Qazaqstan týyn tabys etti.
Budan keıin Qazaqstannyń Gımni oryndalyp, kemede memleketimizdiń týy kóterildi. Memleket basshysy dúnıejúzilik saıahatqa shyqqan ekıpaj múshelerine sát sapar tiledi.
2007 jyly Shaldaı ormanynda kúshti órt boldy. Órt sóndirý kezinde orman sharýashylyǵynyń tórt qyzmetkeri qaza tapty. Tórt aı ótken soń ormandaǵy órtti sóndirý kezinde taǵy da eki adam ómirimen qoshtasty. Shaldaı aýylynyń ortalyǵynda órt sóndirý kezinde qaza bolǵan «Ertis ormany» tabıǵı rezervat qyzmetkerleriniń qurmetine eskertkish ornatyldy. Eskertkishtiń mármár tasynda orman sharýashylyǵy ınspektorlarynyń sýretteri men esimderi qashalyp jazylǵan.
2010 jyly Qyzylorda oblysy Qarmaqshy aýdanynyń ortalyǵy Josaly kentindegi №250 mektep-lıtseıdiń 6-synyp oqýshysy Aıjan Qydyrbek Italııanyń Rımını qalasynda bolyp ótken «Rımını fest» festıvalinde gran-prı jeńip aldy.
Bul án festıvaline 9-25 jas aralyǵyndaǵy ónerpazdar qatysty. Qazaq, orys jáne ıtalıan tilderinde án shyrqaǵan Aıjanǵa teń keler eshkim bolmady.
2013 jyly qazaq ǵalymdary Qytaıdan 283 tomdyq biregeı muraǵat qujattaryn ákeldi. Onda qazaq handary men qytaı bıleýshileriniń arasyndaǵy dıplomatııalyq qarym-qatynas ornatylǵany kórsetilgen. Onyń arasynda Abylaı han men Qytaı ımperatory Tsıanlýnnyń jazysqan hattarynyń kóshirmeleri de bar bolyp shyqty.
2014 jyly Jezqazǵan qalasynan ońtústik-shyǵysqa qaraı 148 shaqyrym qashyqtyqta «Soıýz TMA-12M» kemesiniń qurylǵysy qondy. Ol Jerge Halyqaralyq ǵarysh stansasynan qyrqynshy ekspedıtsııany jetkizdi.
2015 jyly Batýmı qalasynda (Grýzııa) Eýropalyq konstıtýtsııalyq sottar konferentsııasy (Eýropalyq qaýymdastyq) tóraǵalary tobynyń otyrysy ótti. Onda Qazaqstannyń konstıtýtsııalyq keńesin Eýropalyq qaýymdastyq quramyna onyń baqylaýshysy retinde qabyldaý týraly másele qaraldy.
2018 jyly Mınskide ótken Ǵaryshtyq ushýlarǵa qatysýshylar qaýymdastyǵynyń 31-shi Halyqaralyq kongresiniń jumysyna qazaqstandyq ǵaryshkerler Toqtar Áýbákirov pen Aıdyn Aıymbetov qatysty. Belarýs astanasyna álemniń dástúrli ǵaryshkerler forýmyna 17 elden 80-nen astam ǵaryshker keldi.
Qazaqstandyq ǵaryshker, «Qazaqstan Ǵarysh Sapary» AQ vıtse-prezıdenti Aıdyn Aıymbetov ǵarysh kongresi aıasynda túrli elderden kelgen áriptesterimen, sondaı-aq Belarýs Ulttyq Ǵylym akademııasynyń ókilderimen yntymaqtastyq boıynsha birqatar iskerlik kezdesýler ótkizdi.
2019 jyly qazaqstandyq shahmatshy Bıbisara Asaýbaeva «Altyn Mangýst» ordeniniń kavaleri atandy.
Mundaı joǵary marapat – «sporttyq Oskardyń» bir túri, dástúrli túrde sporttyń damýyna jáne salaýatty urpaq tárbıesine erekshe úles qosqan metsenattarǵa, kásipkerler men saıasatkerlerge, sondaı-aq úzdik sportshylarǵa, kórnekti sport ardagerlerine beriledi.
2019 jyly «Jibek Joly – dıalog joly» atty halyqaralyq ekspedıtsııa óz saparyn aıaqtady. Ekspedıtsııa quramy kelesi baǵyt boıynsha júrip ótti: Almaty qalasy – ÚAK – Esik – Sharyn – Kólsaı – Qaraqol – Káji-Saı – Tokmok – Sýýsamyr – Talas – Taraz – Aqmeshit úńgiri – Saýran – Túrkistan – Arystanbab – Otyrar – Shymkent – Tashkent – Samarqan – Qazyǵurt – Merke – Tańbaly – Almaty qalasy. Sapardyń nátıjesi boıynsha elimizdiń tabıǵı nysandarynan jańa týrıstik baǵyttar, sapaly foto jáne vıdeobankter quryldy. Olardyń qazirgi jaǵdaıy týraly ózekti aqparat alynyp, ıllıýstratsııalanǵan jolnusqa jasaldy.
2020 jyly Býhareste Abaı músininiń saltanatty ashylýy ótti. Bul – Qazaqstan men Rýmynııa halqynyń ózara syılastyǵynyń, eki el tarıhyn tanyp ósetin jańa urpaqtyń tárbıelenýiniń jarqyn úlgisi. Eýropa mádenıetine qosylý qazaq mádenıetiniń reformatory Abaı umtylystarynyń biri boldy. Onyń uly murasy Shyǵys pen Batys mádenıetterin sıntezdeı aldy.
2021 jyly Nur-Sultan qalasynda qazaq-nemis ortalyǵynyń saltanatty ashylýy ótti. Nur-Sultanda osyndaı ortalyqty qurý týraly kelisim Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń 2019 jyly jeltoqsanda Germanııaǵa alǵashqy resmı sapary kezinde Berlınde jasaldy.
2021 jyly Býharestte «Qazaqstan» atty saıabaq ashyldy, al Nur-Sultanda «Býharest» skverinde rýmyn aqyny Mıhaı Emıneskýdiń bıýsti ornatyldy.
2021 jyly rejısser Farhat Sháripovtyń «18 kılogerts» fılmi HVII Qazan halyqaralyq musylman kınosy kınofestıvaliniń bas júldesine ıe boldy. Sondaı-aq, kartına operatorlyq jumysy úshin marapatqa ıe boldy (Aleksandr Plotnıkov).