1000 jańa mekteptiń salynatyny bilimge úlken sep bolmaq - depýtat
«Elimizde 2025 jyldyń sońyna deıin 1000 jańa mekteptiń salynatyny da el áleýetiniń kóterilýine úlken sep bolmaq. Meniń oıymsha, bilim kúnine oraı jarııalanǵan jańa Joldaý qazaqstandyqtarǵa jańa serpin, bolashaqqa degen senim uıalatty. Memleket basshysy jańa Joldaýynda elimizdegi indetpen kúres, syrtqy saıasat pen halyqaralyq baılanystardy nyǵaıtý, turǵyndardyń áleýmettik ahýalyn jaqsartý syndy mańyzdy máselelerdiń barlyǵyn kóterip qana qoımaı, syn kótermeıtin birqatar úrdisterge qatysty qatań tapsyrmalar berdi. Aldaǵy ýaqytta biz ekonomıkany damytyp, áleýmettiń áleýetin arttyrýǵa, halyqtyń tabysy men kúnkórisin jaqsartýǵa jáne sheshimin tabýy tıis shuǵyl máselelerdi birden sheshýge birigip jumys atqaratyn bolamyz. Memleket basshysy aldyǵa qoıǵan 2025 jylǵa deıingi barlyq maqsat-mindetter «Nur Otan» partııasynyń Saılaýaldy baǵdarlamasynyń baǵyt-baǵdarymen úndestigi – partııalyqtardyń jańa serpinmen jumys atqarýyna demeý bolmaq»,- dedi depýptat Gúlnar Qojaǵulqyzy.
Aıta keteıik, Prezıdent joldaýynda orta bilim berý júıesindegi ótkir problemanyń biri – mektepterdegi oryn tapshylyǵy ekenine erekshe toqtaldy.
«225 myń oqýshyǵa oryn jetispeıdi.Shuǵyl shara qabyldamasaq, 2025 jylǵa qaraı oryn tapshylyǵy 1 mıllıonǵa jetedi.Men 2025 jylǵa deıin keminde 800 mektep salý týraly tapsyrma bergen bolatynmyn. Búgin onyń sanyn bir myńǵa jetkizýdi mindetteımin. Mektepterdi bıýdjet qarjysyna salýmen qatar, osy ózekti máseleni sheshýge jeke sektordy da tartqan jón»,- dedi Qasym-Jomart Toqaev joldaýdaǵy sózinde.
Sondaı-aq, halyq qalaýlysy Prezıdent Joldaýy - áleýmet áleýetin kóterýge jańa baǵyt bolaryna senimdi.
«Qasym-Jomart Toqaev pandemııadan keıingi kezeńdegi eldi odan ári damytýǵa, densaýlyq saqtaý júıesiniń tıimdiligin arttyrýǵa, sapaly bilimmen qamtýǵa, óńirlik saıasatty jetildirýge, eńbek naryǵynda tıimdi ekojúıe qurýǵa, saıası jańǵyrýǵa, adam quqyǵyn qorǵaý men ultty uıystyrýǵa baǵyttalǵan bastamalaryn jarııalady.Joldaýda bizdi qýantqan mańyzdy másele – memleket tarapynan áleýmettik qoldaý sharalary boldy. Eń bastysy kelesi jyldan bastap eń tómengi jalaqy mólsheri 42 500 teńgeden 60 myń teńgege deıin kóterilmek. Bul shara eń tómengi jalaqy alatyn turmysy tómen otbasylar úshin úlken qoldaý, ýaqytyly jasalǵan múmkindik. Memleket basshysy eldegi qýańshylyq pen aýyl sharýashylyǵy salasyna da erekshe nazar qoıyp, mal jaıylymdary men azyq-túlik baǵasyna oraı naqty tapsyrmalaryn berdi. Partııa alańynda osy mańyzdy máselelerdi birneshe ret talqylaǵan biz úshin bul jaqsy jańalyq. Memleket tarapynan qarapaıym sharýalarǵa qoldaý tanytylsa, azyqtúlik baǵasyn baqylaýǵa alyp, jalaqy mólsheri ulǵaısa el turǵyndarynyń áleýeti kóterilmek. Budan bólek bıylǵy Joldaýda mádenıet salasy qyzmetkerlerine, kitaphanashylar men muraǵatshylarǵa erekshe kóńil bólinip, jalaqylaryn orta eseppen 20 paıyzǵa arttyrý qarastyryldy. Partııalyqtar aldaǵy 5 jylda Saılaýaldy baǵdarlamasynda dál osy sala qyzmetkerleriniń tabysyn arttyrýǵa erekshe kóńil bólip, úkimet esebinen qarajat qarastyrylýyna muryndyq bolǵan edi. Búgin bul Qasym Jomart Kemelulynyń Joldaýynda qoldaý tabýda. Turǵyndardyń baspanamen qamtylý máselesi de basa nazarǵa alynyp, aldaǵy ýaqytta zeınetaqy qoryndaǵy qarajatymyzdy «Otbasy bank» arqyly aýdarym jasap, baspanaly bolýǵa jańa múmkindikter ashylatyn boldy. Nurotandyqtar úshin mańyzdy jańalyq - 2024 jyly aýdan ákimderiniń saılaýy ótetindigi boldy. Búgingi kúni elimizde ótkizilip jatqan aýyl ákimderiniń saılaýy bul aýqymdy saıası naýqannyń bastamasy ispetti. Aldaǵy ýaqytta osy saılaýlardyń tájirıbesi negizinde aýdan ákimderin de turǵyndar saılamaq. Partııalyqtar óz tájirıbesinde ótkizgen praımerız ben aýyl ákimderiniń tikeleı saılaýy – demokratııalyq úrdistiń bastaýy», - dep oıyn qorytyndylady G. Qojaǵulqyzy.
Esterińizge sala keteıik, búgin elimizde mańyzdy oqıǵanyń biri – Memleket basshysy Q.K.Toqaev Parlament Palatalarynyń birlesken otyrysynda «Halyq birligi jáne júıeli reformalar – el órkendeýiniń berik negizi» atty Qazaqstan halqyna Joldaýyn jasady.