100 jańa esim - Bahargúl Tólegen: Qazaqtyń ulttyq qundylyǵyn nasıhattaýǵa ekpin qoıamyn
«Bul joba («100 jańa esim») týraly menen suhbat alýǵa kelgen jýrnalısterden estigen bolatynmyn. Suhbat barysynda meniń osy jobaǵa qatysyp kórýime bolatynyn aıtyp, oı saldy. Keıinirek, joba týraly izdenip, oqyp kórdim. Jobaǵa qatysý úshin qoıylǵan talaptarǵa saı bolǵandyqtan, qatysyp kórýge bel býdym. Meniń oıymsha, bul jobada meniń ulttyq qundylyqtarymyz ben salt-dástúrimizdiń barynsha saqtalyp, jahandaný zamanynda jutylmaý úshin ulttyq qundylyqty nasıhattap júrgenim basa nazarǵa alyndy. Oǵan qosa, Qazaqstanda tuńǵysh ret jeke murajaı ashqanym esepke alynǵan bolý kerek. Qazirgi «Ádemi-aı» mýzeıi Ádilet mınıstrliginde tirkelgen tuńǵysh jeke mýzeı bolyp otyr. Bul 15 jyl boıy antıkvarıat, turmystyq zattar jáne kúmis zergerlik buıymdardy izdestirý men uıymdastyrýdyń nátıjesi. Onyń eshbirin satpaımyn. Óskeleń urpaqqa kórsetýge jyl saıyn «Ult jaýharlary» degen kórmeni uıymdastyryp, qazaqtyń kóne ónerin halyq arasynda nasıhattap, onyń umytylmaýy úshin qyzmet etip kelemin. «Ult jaýharlary» degen fotoalbom da shyqqan edi», - dedi Bahargúl Tólegen.
Onyń aıtýynsha, antıkvarıat, turmystyq zattar jáne zergerlik buıymdar salasyna, kásipke degen qyzyǵýshylyǵym bala kezden bastaý alǵan.
«Ádemilikti bala kezden jaqsy kóremin. Odan keıin, stýdent kezimde de tarıh jáne etnografııaǵa qyzyǵýshylyq tanyttym. Qytaı antıkvarıattyq buıymdary saqtalǵan murajaılarǵa jıi baratynmyn. Oqýymdy aıaqtaǵan soń, Qazaqstanǵa keldim. 90 jyldar aýmaly-tókpeli kezeń edi. Sol kezde bıznesimdi bastadym. Ol kezde bos turǵan salany tolyqtyrdym desem de bolady. Ol kezeńde halyqtyń salt-dástúri álsirep qalǵan edi. Mádenı qundylyqtardy nasıhattaıtyn adam kerek boldy. Sondyqtan osy bıznesti ultjandy azamat retinde bastadym dep aıtýǵa bolady. Osylaısha, ózim súıgen jáne júrektiń qalaýymen osy kásipti bastadym», - dedi ol.
Osy oraıda B. Tólegen naryqta tabysty bolý, atalǵan «Ádemi-aı» saýda belgisin ómirsheń etýdi, ǵasyrlyq etýdi armandaıtynyn aıtty. Ulttyq kádesyılardyń sany artyp, halyqtyń suranysyna jaýap berý úshin jumysyn jalǵastyra bermek. Ulttyq kádesyılardy kúndelikti ómirde qoldanýyn qamtamasyz etip, álemge ulttyq qundylyq pen jádigerlerdi pash etýdi kózdep otyr.
«Dúnıejúzine qazaqtyń ulttyq qundylyǵyn nasıhattaý eldiktiń belgisi dep oılaımyn. Sondyqtan osy jolda tynbaı eńbek etýdi jalǵastyramyn. Jalpy, jobaǵa qatysqanyma qýanyshtymyn. Sebebi, eńbegimniń elengenin baıqap, qanat bitkendeı boldy. Kúsh-qýatymdy arttyrdy. Ol jobada «100 jańa esim» bolyp halyqqa tanylǵandardyń qatarynda bolǵanym men úshin úlken mártebe, sonymen qatar úlken jaýapkershilik. Bul joba meniń halyq arasynda tanylyp, ult janashyry, halqymyzdy salt-dástúrin nasıhatap júrgen adam retinde halyq súıispenshiligin aldym desem artyq bolmas», - dedi Bahargúl Tólegen.