100 naqty qadam: Qazaqstannyń jeke sot oryndaýshylar ınstıtýty tolyq qalyptasty
Onyń ústine bul ádil syn bolatyn. Óıtkeni, osydan 5 jyl buryn sot oryndaýshynyń mártebesi tómen, jalyqysy mardymsyz, materıaldyq-tehnıkalyq qamtylýy joqtyń qasy, al túsetin júkteme adam tózgisiz edi. Saldarynan toqyraýǵa ushyraı bastaǵan sot oryndaýshylar qyzmetinen bilikti mamandar kete bastaǵan. Alaıda, sońǵy bes jylda sot oryndaýshylyǵy salasyndaǵy reformalar bul salaǵa qaıta jan bitirgendeı boldy. Al Elbasy aıqyndaǵan «100 naqty qadam» Ult josparyndaǵy túbegeıli reformalar aıasyndaǵy 27-i qadam jeke sot oryndaýshylary ınstıtýtyn odan ári damytý jáne sot oryndaýshylarynyń memlekettik qyzmetin birtindep qysqartýdy qarastyrǵan bolatyn.
Osy baǵytta byltyrǵy jyly arnaıy zań qabyldanyp, Qazaqstandaǵy jeke sot oryndaýshylarynyń ókilettikteri keńeıtildi. Atap aıtqanda, 2016 jylǵy 1 qańtardan bastap jeke sot oryndaýshylardyń quzyretine memleketten óndirip alý, odan ári memleket paıdasyna 1000 aılyq eseptik kórsetkishten asatyn somany óndirip alý týraly qujattardy, memleket múddesinde júrgiziletin úıden shyǵarý, buzý, jer ýchaskelerin alyp qoıý týraly qujattardy qospaǵanda, atqarýshylyq qujattardyń barlyq sanattary berildi.
Ádilet mınıstri Berik Imashevtyń aıtýynsha, qazirgi tańda Qazaqstandaǵy jeke sot oryndaýshylarynyń sany 1 200-di quraıdy, bul 2015 jylǵy 1-toqsanymen salystyrǵanda 2 esege kóp, al jeke oryndaý salasyndaǵy kómekshilerdi esepke alǵanda, jalpy 4 myńǵa jýyq adam osy salada qyzmet etedi. Osylaısha, tek Almatyda - 173, Astanada - 138, Ońtústik Qazaqstan oblysynda - 120, Qaraǵandy oblysynda - 116 jeke sot oryndaýshysy tirkelgen. ıAǵnı, respýblıkanyń ortasha alǵanda shamamen 20 myń turǵynyna bir jeke sot oryndaýshysy qyzmet kórsetedi. Bul kórsetkish eýropalyq standarttarǵa da saı keledi.
«Sonymen qatar, aǵymdaǵy jylǵy 1-toqsanda jeke sot oryndaýshylarynyń oryndaýynda 924 myń is júrgizý bar bolatyn. Bul memlekettik sot oryndaýshylaryndaǵy ister sanynan shamamen 300 myńǵa kóp. Oǵan qosa, jańa zańnamalyq ózgeristerdiń ózi olardyń jumys kórsetkishteriniń anaǵurlym tıimdi ekenin kórsetti. Máselen, aǵymdaǵy jylǵy 3 aı ishinde memlekettik sot oryndaýshylaryna qaraǵanda jeke sot oryndaýshylary sot aktilerin 4 mlrd. teńgege kóp óndirip aldy», - deıdi Ádilet mınıstri. Onyń aıtýynsha, eger buryn jeke sot oryndaýshylary kommertsııalyq paıdaly is júrgizýdi ǵana oryndaýǵa qyzyǵýshylyq bildirse, qazir isterdiń basym bóligi áleýmettik mańyzy bar sanattaryn oryndaýǵa, atap aıtqanda, alıment óndirip alýǵa baǵyttalǵan. Óıtkeni, osyndaı isterdi oryndaǵany úshin aqy tóleý bıýdjet esebinen kózdeledi. Osynyń arqasynda sońǵy jyldary alıment múldem tólenbegen qujattardyń sany aıtarlyqtaı, atap aıtqanda 76 paıyzǵa tómendedi, ıaǵnı 15 myń qujattan 3 jarym myńǵa deıin azaıyp otyr.
«Jalpy alǵanda elimizdegi reformalar nátıjesinde jeke sot oryndaýshylary ınstıtýtyn odan ári damytý úshin berik negiz jasaldy. Sonymen qatar, bul salada áli sheshimin tabýy tıis másele de bar. Aıtalyq, sot oryndaýshylary jumysynyń tıimdiligin arttyrýda tıisti túrde uıymdastyrylǵan prokýrorlyq qadaǵalaýdyń mańyzdylyǵy bar ekeni sózsiz. Mysaly, 1,5 myń is júrgizýge bir talap qoıylsa, onyń barlyǵyn prokýrorǵa usynyp, túsinikteme berý qajet. Budan basqa, únemi aýyzsha túrde aqparat berý talap ete otyryp, oǵan tyǵyz merzim, ıaǵnı bir saǵat qana ýaqyt beriledi. Osyǵan oraı, Ádilet mınıstri retinde men Bas prokýrordy Ult josparynyń 27-qadamyn oryndaý úshin atqarýshylyq is júrgizý týraly zańnamada qabyldanǵan kóptegen ózgeristerge baılanysty máselelerdi qaıta qaraýdy suraıtyn bolamyn», - deıdi Berik Imashev.
Al Májilistiń Zańnama jáne sot-quqyqtyq reformalar komıtetiniń tóraǵasy Nurlan Ábdirov «100 naqty qadamnyń» 27-i qadamy boıynsha elimizde jeke sot oryndaýshylary ınstıtýty tolyq qalyptasqanyn, tutastaı alǵanda, olar qazirdiń ózinde oń nátıjelerin berip otyrǵanyn alǵa tartady.
«2016 jylǵy 1 qańtardan bastap, jeke sot oryndaýshylary ınstıtýtyna kóptegen atqarýshylyq qujattar, onyń ishinde alımentterdi, jalaqy boıynsha bereshekterdi óndirip alý jáne basqalary sııaqty áleýmettik mańyzy bar ister sanaty ótti. Aǵymdaǵy jyldyń alǵashqy bes aıynda jeke sot oryndaýshylary 80 paıyzdan astam atqarýshylyq is júrgizýdi qozǵady. Búgingi kúni olardyń «qorjynynda» 1 mln-nan astam is bar», - deıdi N. Ábdirov. Onyń keltirgen málimetine qaraǵanda, eger ótken jyldyń birinshi toqsanynda 45 myń is júrgizý naqty oryndalsa, aǵymdaǵy jyldyń osyndaı kezeńinde bul kórsetkish eki eseden kóp, 106 myńǵa deıin ósti.
«Jeke sot oryndaýshylary negizin quraıtyn jańa modelge kóshý memleketten olardyń sanyn arttyrýdy ǵana talap etpeıdi. Óıtkeni, osy kásiptiń fýnktsıonaldyq tıimdiligi men kommertsııalyq tartymdylyǵy arasynda úılesimdi teńdikke qol jetkizý barynsha mańyzdy. Ózin-ózi qarjylandyrý, tólemder jasamaý, boryshkerdiń bankrot bolýy, zańnamalyq shekteýler jáne kóptegen basqa da faktorlar jeke sot oryndaýshylarynyń qyzmeti úshin kásiptik táýekelder týdyryp otyrǵanyn da eskerýge tıispiz. Atalǵan olqylyqtar sot oryndaýshylyq qyzmeti naryǵynyń tartymdylyǵy men onyń damýyna áser etedi», - dep tujyrymdaıdy depýtat N. Ábdirov.
Onyń aıtýyna qaraǵanda, jeke sot oryndaýshylarynyń áleýmettik qoldaý máseleleri de nazar aýdarýdy kerek etedi. Máselen, aıaqtalǵan isterdiń 40-45 paıyzy boıynsha ǵana jeke sot oryndaýshysynyń shyǵyndary ótelgen. ıAǵnı, árbir ekinshi aıaqtalǵan atqarýshylyq is boıynsha jeke sot oryndaýshysynyń qyzmeti aqtalmaıdy degen sóz. Sondyqtan da depýtat aldaǵy ýaqytta jeke sot oryndaýshylarynyń jumysyn odan ári jetildirý qajet dep sanaıdy.
«Jeke sot oryndaýshylarynyń jumysyn jetildirý - bul jańa ınstıtýttyń tabysty bolýyna aparatyn jol. Statıstıkalyq derekterge sáıkes, 2016 jyldyń birinshi toqsanynda respýblıkadaǵy sottarǵa azamattardan sot oryndaýshylarynyń áreketterine daý aıtý týraly 1803 aryz, onyń ishinde jeke sot oryndaýshylarynyń áreketterine 281 aryz kelip tústi. Alaıda, sot olardyń bárin birdeı negizdi dep tanymaǵan. Degenmen, halyq tarapynan kelip túsetin shaǵymdar sanynyń salystyrmaly túrde az bolýy jeke sot oryndaýshylaryn jubatpaýǵa tıis. Kerisinshe, ótinishterdi taldaý olar úshin mańyzdy aqparat kózi, jeke sot oryndaýshylarynyń jumysyn jetildirý jónindegi kúndelikti jumys úshin materıal bolýǵa tıis», - dep túıindeıdi ol.
Budan bólek, depýtat jeke sot oryndaýshylary úshin jalaqy men alımentter boıynsha bereshekterdiń áleýmettik mańyzdy sanatyn oryndaýǵa baılanysty ahýal burynǵysha ózekti bolyp qala beretinin alǵa tartady. Joǵaryda aıtylǵanyndaı, aǵymdaǵy jyldan bastap bul sanat jeke sot oryndaýshylarynyń aıryqsha quzyretine jatqyzylǵan bolatyn.
«Tutastaı alǵanda, sot oryndaýshylarynda 242 myńnan astam alıment isteri jatyr, onyń ishinde jeke sot oryndaýshylarynda - 23,4 myń, memlekettik sot oryndaýshylarynda - 219 myń is bar. Bul rette, 12 myńnan astam ata-ana alıment tóleýden qasaqana jaltaryp júr degen sóz. Ókinishke qaraı, alımentterdi qasaqana tólemeýshilerdiń basym kópshiliginiń kez kelgen jazadan qashý praktıkasy qalyptasqan. Alaıda, problemanyń osynshama ózektiligi barlyq ýákiletti organdardyń osy máselede biryńǵaı tergeý jáne sot praktıkasyn ázirleýin talap etedi. Al ázirshe, bul másele sot oryndaýshylary men jalǵyz ózi balalaryn baǵyp-qaǵyp otyrǵan anadan basqa eshkimge kerek bolmaı otyr», - dep atap ótedi N. Ábdirov.
Shyndyǵynda, alıment máselesine kelsek, osy bir kúrdelengen, qordalanǵan problemany sheshý úshin jeke sot oryndaýshylaryna berilgen ókilettik bir jaǵynan qoǵamnyń áleýmettik kúızelisin sheshý úshin bolsa, ekinshi jaǵynan memleketke kómektesýi úshin jasalǵan qadam sekildi. Endeshe, bul iste jeke sot oryndaýshylarynyń tıimdiligin ári qaraı da damytý mańyzdy bolmaq.
Aıta keteıik, Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev jarııa etken 5 ınstıtýtsıonaldyq reformany júzege asyrý boıynsha 100 naqty qadam - Ult josparynda quqyq tártibi jáne zańdylyq máselesine erekshe nazar aýdarylǵan.
Ult josparynda: «Ekinshi reformanyń máni táýelsiz sot tóreligi men Qazaqstannyń búkil quqyq qorǵaý júıesiniń tek qana azamattardyń quqyqtary men bostandyqtaryn qamtamasyz etýge, zańdardy qatań oryndaýǵa jáne quqyq tártibin nyǵaıtýǵa baǵyttalýy tıistiginde.
Ony zańnamalyq turǵydan qamtamasyz etý aıasynda jańa Azamattyq is júrgizý kodeksi men jańa «Joǵary Sot Keńesi týraly» Zań qabyldandy. «Sot júıesi jáne sýdıalardyń mártebesi týraly» Konstıtýtsııalyq zańǵa, Qylmystyq-is júrgizý kodeksine jáne Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodekske qajetti ózgerister engizildi.
Bárinen buryn, jańartylǵan zańnamalar qoǵamnyń sot júıesine senimin arttyrýǵa yqpal etetin bolady. Ádildik naq sotta saltanat quratyny belgili.
Qazaqstan sottaryn reformalaýdaǵy temirqazyq másele - sapaly sýdıalar korpýsyn jasaqtaý.
Sýdıalyqqa kandıdattardy irikteýdiń qatań tetigi men olarǵa qoıylatyn joǵary biliktilik talaptary zań turǵysynan qarastyrylǵan.
Sot tóreligin úlken ómirlik tájirıbesi bar jáne joǵary moraldyq ustanymdarǵa ıe eń laıyqty ári barynsha daıyndalǵan kásibı sheberler júzege asyrýlary tıis.
Sýdıalardy irikteý men taǵaıyndaý úderisteri qoǵam úshin móldir jáne ashyq bolady.
Osymen baılanysty óziniń apparaty bar, quramy men ókilettiligi keńeıtilgen avtonomdy memlekettik mekemege aınalatyn Joǵary Sot Keńesi túbegeıli reformalandy.
Sot reformasynyń mańyzdy qyry - sot tóreliginiń bes satyly júıesinen úsh býyndy júıesine ótý.
Tek birinshi, apellıatsııalyq jáne kassatsııalyq ınstantsııalar qalady. Bul jerde kóp is qaralatyn birinshi jáne apellıatsııalyq ınstantsııalar sottarynyń rólderi aıtarlyqtaı kúsheıtiletin bolady. Mundaı qadam sottyq áýre-sarsańnyń aldyn alyp, sot sheshimin qabyldaýdyń merzimin qysqartady.
Qazaqstandaǵy sot tóreligi azamattardyń jeke ómiriniń qupııalyǵyna kepil quqyn esepke ala kelgende barynsha ashyq bola túsedi.
Sot zaldary sot isterin aýdıo jáne vıdeojazýdyń apparatýralarymen jaraqtandyrylady jáne jazbalardy qandaı da bir toqtatýǵa nemese redaktsııalaýǵa múmkindik berilmeıdi.
Bul sýdıalardy jáne sot májilisine basqa da qatysýshylardy tártipke shaqyrady, sot protsesi men sot qabyldaǵan sheshimniń obektıvtiligin qamtamasyz etedi.
Sot júıesin reformalaý sheńberinde birqatar ınstıtýttyq sheshimder jumys isteı bastaıdy.
Birinshiden, Joǵarǵy Sot janyndaǵy Sot jıýrıi túbegeıli qaıta qurylady.
Sot jıýrıi azamattardyń sýdıalardyń is-áreketine jáne sýdıalyq korpýs ókilderiniń qabyldanady dep kútilip otyrǵan Etıkalyq kodeksti buzý jaǵdaılaryna baılanysty aryz-shaǵymdaryn qaraıtyn bolady.
Ekinshiden, Joǵarǵy Sot janynan daýlardy, onyń ishinde, iri ınvestorlar qatysatyn daýlardy qaraý úshin mamandandyrylǵan alqa qurylatyn bolady.
Onyń sheńberinde shetel ınvestorlarynyń quqyn ózderinde týyndaǵan quqyqtyq daýlar boıynsha sapaly ári ádil sheshý júzege asyrylady.
Úshinshiden, qylmystyq is júrgizý sheńberinde sottarda, onyń ishinde sotqa deıingi kezeńde, aıyptaý men qorǵaý arasynda teńgerim qamtamasyz etiletin bolýy tıis.
Buǵan adamnyń konstıtýtsııalyq quqy men bostandyǵyn shekteıtin tergeý sýdıasynyń barlyq tergeý áreketin sanktsııalaý boıynsha ókilettilikterin odan ári qaraı keńeıtý esebinen qol jetkiziletin bolady.
Tórtinshiden, qazaqstandyq sottardyń tóraǵalary - quqy teńderdiń ishindegi joly keńderi ekenin umytpaý mańyzdy.
Sondyqtan olardyń tarapynan basqa sýdıalar qabyldaıtyn sheshimge yqpal etý múmkindigi múldem bolmaıdy.
Besinshiden, memlekettik sot oryndaýshylaryn kezeń-kezeńimen qysqartý arqyly jeke sot oryndaýshylarynyń ınstıtýty odan ári damytylady.
Sot júıesiniń táýelsizdigin nyǵaıtatyn sharalardyń mańyzy erekshe.
Meniń tapsyrmam boıynsha búginde qurmetti zeınetke shyqqan sýdıalardy zeınetaqylyq qamtamasyz etý boıynsha barlyq máselelerin sheshýdi qarastyratyn zań qabyldanǵany belgili. Bul sýdıalarǵa bar kúsh-jigerin sot tóreligin barynsha obektıvti atqarýǵa aýdarý múmkindigin beredi.
Budan bólek, bizge barlyq quqyq qorǵaý organdarynyń jáne bárinen buryn polıtsııanyń adamdardyń múddesi men quqyqtyq tártipti nyǵaıtý qyzmetinde turýyna qol jetkizýimiz qajet.
Bul úshin jergilikti bılik organdary men jergilikti qoǵamdastyqtarǵa esep beretin jergilikti polıtsııa qyzmeti qurylady. Osyndaı qyzmet tutastaı Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymyna múshe birqatar elderde ózin jaqsy tanytty.
Jergilikti polıtsııa qyzmetiniń qaraýyna qoǵamdyq tártip kúzeti, turmystyq qylmysqa qarsy turý, jol qaýipsizdigin qamtamasyz etý men usaq quqyq buzýshylyqtarǵa atymen tózbeýshilik máseleleri berilip otyr.
Osy jańalyqtar jańa zańnamada kórinis tapqan. Onda, sondaı-aq, azamattardyń etıkalyq normalardy buzǵan polıtsııalardyń ústinen túsirgen aryz-shaǵymdaryn qaraıtyn qoǵamdyq keńester men ózge de konsýltatıvtik-keńestik organdar júıesin qurý qarastyrylǵan.
Sondaı-aq, «Qylmystyq quqyq buzýshylyq kartasy» ınternet-portaly qurylatyn bolady. Mundaı tetik álemniń birqatar elderinde tabysty qoldanylyp keledi. Osy veb-resýrsqa eldegi barlyq qylmystyq quqyq buzýshylyqtar jedel engiziledi. Bul jurtshylyqtyń quqyq qorǵaý organdary jumysynyń tıimdiligin baqylaýyna múmkindik beredi.
Penıtentsıarlyq júıeni jaqsartý kókeıkesti másele bolyp tabylady. Bul jumys memlekettik-jekemenshik áriptestigin damytý sheńberinde júrgizilýi tıis.
Shetelderdiń tabysty tájirıbeleri jeke sektordy penıtentsıarlyq mekemelerdi salý men paıdalanýǵa tartý jónindegi sharalardy júzege asyrýdyń negizi bolýy tıis.
Sondaı-aq, buǵan deıin zańnan attap, sonysy úshin jazasyn ótegen adamdarǵa kómek kórsetý men yqpal etý mańyzdy.
Bul úshin áleýmettik ońaltý keshendi damytylyp, jazasyn ótep jatqan azamattar úshin arnaıy áleýmettik qyzmet kórsetý standarttary engiziletin bolady.
Tutastaı alǵanda, Qazaqstanda quqyqtyq memlekettiń ornyqtyrylýy - birtutas jańǵyrtý úderisi aıasynda sheshilip jatqan bizdiń konstıtýtsııalyq mindetimiz. Belgilengen sharalar men qadamdardy júzege asyrý azamattardyń, sondaı-aq, shetel ınvestorlarynyń ulttyq sot jáne quqyq qorǵaý júıesine senimin arttyryp, tutastaı alǵanda, elimizdegi bıznes-ahýaldy jaqsartady» delingen.
***
II. ZAŃNYŃ ÚSTEMDІGІN QAMTAMASYZ ETÝ
16-qadam. AZAMATTARDYŃ SOT TÓRELІGІNE QOLJETІMDІLІGІN JEŃІLDETÝ ÚShІN SOT JÚIESІ INSTANTsIıALARYN OŃTAILANDYRÝ. BES SATYLY SOT JÚIESІNEN (birinshi, apellıatsııalyq, kassatsııalyq, qadaǵalaý jáne qaıta qadaǵalaý jasaý) ÚSh SATYLY (birinshi, apellıatsııalyq, kassatsııalyq) sot tóreligi júıesine kóshý.
17-qadam. Sýdıa laýazymyna KANDIDATTARDY ІRІKTEÝ TETІKTERІN KÓBEITÝ JÁNE BІLІKTІLІK TALAPTARYN QATAITÝ. Mindetti túrdegi talap - sot isterin júrgizýge qatysýdyń 5 jyldyq ótili. Kásibı daǵdysy men iskerligin tekserý úshin ahýaldyq testiler júıesin engizý. Sýdıalyqqa úmitkerler SOTTARDA stıpendııa tólenetin BІR JYLDYQ TAǴYLYMDAMADAN ótedi. Bir jyldyq taǵylymdamadan keıin sýdıa BІR JYLDYQ SYNAQ MERZІMІNEN ótedi.
18-qadam. Oqýdy jáne sot tájirıbesi arasyndaǵy ózara baılanysty kúsheıtý úshin SOT TÓRELІGІ INSTITÝTY MEMLEKETTІK BASQARÝ AKADEMIıASYNYŃ QURYLYMYNAN bólinýi kerek. Atalmysh ınstıtýt Joǵarǵy Sottyń janynda jumys istep, qyzmet babyndaǵy sýdıalardyń biliktiligin turaqty túrde arttyrýdy qamtamasyz etetin bolady.
19-qadam. SÝDЬıALARDYŃ ESEP BERÝ TÁRTІBІN KÚShEITÝ. SÝDЬıALARDYŃ JAŃA ETIKALYQ KODEKSІN jasaý, sonyń negizinde azamattar sýdıalardyń áreketteri boıynsha elimizdiń Joǵarǵy Sotynyń janynan qurylǵan arnaıy SOT ALQASYNA shaǵymdana alatyn bolýy kerek.
20-qadam. BARLYQ SOT PROTsESTERІNE BEINE JÁNE TASPAǴA JAZÝ ShARALARYN mindetti túrde engizý. Sýdıanyń beıne jazýdy toqtatýǵa nemese aýdıo jazý materıaldaryn redaktsııalaýǵa múmkindigi bolmaýy tıis.
21-qadam. Alqa bıler soty qoldanylatyn salalardy keńeıtý. Zańdy túrde ALQA BILER SOTY MІNDETTІ TÚRDE QATYSTYRYLATYN qylmystyq isterdiń kategorııalaryn anyqtaý qajet.
22-qadam. ADAMNYŃ JÁNE AZAMATTARDYŃ KONSTITÝTsIıALYQ QUQYN ShEKTEITІN BARLYQ TERGEÝ QYZMETІ JÓNІNDEGІ ÓKІLETTІLІKTІ tergeý sýdıasyna birtindep berýdi QAMTAMASYZ ETÝ ARQYLY SOTTA AIYPTALÝShY JÁNE QORǴAÝShY ARASYNDAǴY TEŃGERІMDІ QAMTAMASYZ ETÝ.
23-qadam. INVESTITsIıALYQ DAÝLAR BOIYNShA jeke SOT ІSTERІN JÚRGІZÝDІ qurý. Joǵarǵy Sotta iri ınvestorlar qatysatyn daýlardy qaraý úshin INVESTITsIıALYQ ALQANY UIYMDASTYRÝ.
24-qadam. Dýbaı tájirıbesi boıynsha Astana qalasynda AIFC HALYQARALYQ ARBITRAJDYQ ORTALYǴYN QURÝ.
25-qadam. Sheteldik jáne halyqaralyq sottardyń ÚZDІK STANDARTTARY BOIYNShA SOT ІSTERІN JÚRGІZÝDІ QAMTAMASYZ ETÝ ÚShІN JOǴARǴY SOT JANYNAN BEDELDІ ShETELDІK SÝDЬıALAR MEN ZAŃGERLER qatysatyn halyqaralyq keńes qurý. Keńes qazaqstandyq sot júıesin jetildirý máseleleri boıynsha Joǵarǵy Sotqa keńes berip otyrady.
26-qadam. Sot resimderin ońaılatý jáne sot protsesterin jedeldetý úshin azamattyq-quqyqtyq daýlar jónindegi sottarǵa PROKÝRORDYŃ QATYSÝYN qysqartý. Azamattyq is júrgizý kodeksine tıisti ózgertýler engizý.
27-qadam. Jekemenshik sot oryndaýshylar ınstıtýtyn odan ári damytý. SOT ORYNDAÝShYLARYNYŃ MEMLEKETTІK QYZMETІN BІRTІNDEP QYSQARTÝ.
28-qadam. Polıtsııa qyzmetkerlerin ІSKERLІK QABІLETTERІ NEGІZІNDE ІRІKTEÝ JÚIESІN JAQSARTÝ Kásibı daǵdylaryn jáne jeke tulǵalyq qasıetterin tekserý úshin is basyndaǵy polıtsııa qyzmetkerlerin jáne qyzmetkerlikke kandıdattardy testileýdiń arnaıy júıesin engizý.
29-qadam. QUQYQ QORǴAÝ ORGANDARYNYŃ QYZMETKERLERІN MEMLEKETTІK QYZMET JÚIESІNE QOSÝ. Árbir quqyq qorǵaý qyzmetiniń vedomstvolyq erekshelikterine sáıkes biryńǵaı qyzmet etý erejesin engizý.
30-qadam. Jergilikti atqarýshy organdarǵa jáne jergilikti qoǵamdastyqqa esep beretin JERGІLІKTІ POLITsIıA QYZMETІN qurý. Jergilikti polıtsııa qyzmetiniń ókilettiligi: qoǵamdyq tártipti qorǵaý máseleleri, turmystyq qylmysqa qarsy turý, jol-baqylaý qyzmeti, usaq quqyq buzýshylyqqa atymen tózbeýshilik. Jol-baqylaý polıtsııasynyń qyzmetkerleri polıtsııa qyzmetkerleriniń jumys aýysymy kezinde atqarǵan isiniń barlyǵyn jazyp otyratyn beınetirkegishtermen qamtamasyz etiledi.
31-qadam. Etıkalyq normalardy buzýǵa jol beretin polıtseılerdiń is-áreketterine ShAǴYMDANǴAN AZAMATTARDYŃ ARYZYN QARAÝ JÓNІNDEGІ QOǴAMDYQ KEŃES JÚIESІN QURÝ ARQYLY polıtsııanyń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý. QOǴAMDYQ KEŃESTERDІŃ MÁRTEBESІMEN ÓKІLETTІLІGІ ZAŃDY TÚRDE BEKІTІLETІN BOLADY.
32-qadam. «Qylmystyq quqyq buzý kartasy» ulttyq aqparattyq júıesi negizinde «QYLMYSTYQ QUQYQ BUZÝ KARTASY» ınternet-portalyn qurý. Bul kartada elimizde 1 aptadan ári ketpeıtin merzimde jasalǵan barlyq qylmystyq quqyq buzýshylyq tirkeletin bolady. Bul QOǴAMǴA ІShKІ ІSTER ORGANDARY JUMYSYNYŃ TIІMDІLІGІN BAQYLAÝǴA MÚMKІNDІK BEREDІ.
33-qadam. Bas bostandyǵynan aıyrý ornynan bosaǵan jáne synaqtan ótý qyzmetine tirkelgen azamattardy áleýmettik ońaltýdyń tıimdi júıesin qalypqa keltirý. Osyndaı azamattar úshin ARNAÝLY ÁLEÝMETTІK QYZMET STANDARTTARYN JÁNE ÁLEÝMETTІK OŃALTÝDYŃ KEShENDІ STRATEGIıASYN jasaý.
34-qadam. MEMLEKET-JEKEMENShІK SERІKTESTІGІN DAMYTÝ ShEŃBERІNDE penıtentsııarlyq ınfraqurylymdy jańǵyrtý. Penıtentsııarlyq mekemelerdi salýǵa, ustaýǵa jáne basqarýǵa jekemenshik sektordy tartý jóninde usynystardy eksheý jáne halyqaralyq tájirıbeni zertteý.