100 esim: Qaırat Máıtekov muqtaj jandarǵa jasyryn kómekteskendi jón kóredi

Foto: None
AQTÓBE. QazAqparat - Qazaqstannyń 100 jańa esimine engen kásipker Qaırat Máıtekov ózi bilim alǵan orta mektepke kúrdeli jóndeý jumystaryn júrgizip, aǵylshyn tilin úıretýge arnalǵan zerthana syılady. Jubanovtar álemi ortalyǵyn salyp berdi. Ol týǵan jerine qamqor bola bilgen adam ǵana kórkeıtýge úles qosa alady dep esepteıdi. Muqtaj jandarǵa kómek bergende jarııalamaıdy, múgedekterge arnap qaıyrymdylyq keshin ótkizedi. Kásipker QazAqparat tilshisine aldaǵy josparlaryn aıtyp berdi.

Kásipker Qaırat Máıtekov Aqtóbe oblysynda dúnıege kelgen. Ol Qazaq memlekettik agrotehnıkalyq ýnıversıtetin bitirip, ekonomıst-menedjer mamandyǵyn aldy. Keıin ol eńbek jolyn «Qazprommarket» JShS bastady. Qazirgi kezde «Maksımýs» seriktestiginiń dırektory bolyp jumys isteıdi. Jas kásipker úılengen, bes bala tárbıelep otyr. Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasy aıasynda Aqtóbe qalasyna Jubanovtar álemi ortalyǵyn salyp berdi. Mádenıet oshaǵynyń qurylysy 100 kúnde aıaqtalyp, qazir munda elimizge, álemge tanymal óner adamdarynyń shyǵarmashylyq keshi uıymdastyrylyp júr. Jubanovtar áýletine arnalǵan arnaıy mýzeı de jasaqtaldy. Buǵan deıin habarlaǵanymyzdaı, qurylys jumystaryna 300 mıllıon teńge jumsaldy. 

«Oblys ákimi Berdibek Saparbaevtyń Jubanovtar áýletine arnalǵan ortalyq ashý jónindegi keremet ıdeıasynyń arqasynda 100 kúnniń ishinde jańa ǵımarat boı kóterdi. «Maksımýs» JShS quramyndaǵy «Aksatok» kompanııasy qurylysty júrgizdi. Aldaǵy ýaqytta biz «Jubanovtar álemi» mádenıet ortalyǵynyń alańyn damytýdy oılastyryp otyrmyz. Osyndaı baǵyttaǵy jumystardy aldaǵy ýaqytta da jalǵastyramyz degen úmittemiz», - dedi kásipker Qaırat Máıtekov.

Aqtóbe qalasyndaǵy №3 orta mektep hımııa pánin tereńdetin oqytady. Kásipker Qaırat Máıtekov te hımııa pánin unatyp, qyzyǵyp oqydy. Týǵan jerge kómek kórsetý, ıgi is isteý týraly aıtylǵan kezde birden ózine bilim bergen mektepke kómektesýge sheshim qabyldady. Sóıtip 150 mıllıon teńgege kúrdeli jóndeý jumystaryn júrgizip, aǵylshyn tilin úıretetin zerthana syılady. Bul zerthanadaǵy 30 tomdyq «Britannica» entsıklopedııasy álem boıynsha bar bolǵany 1 myń danamen shyǵarylady. Sol qundy bilim náriniń bir danasy Qazaqstan boıynsha tek Aqtóbedegi orta mektepke buıyrdy. 

«Oblys ákimi Berdibek Máshbekuly Aqtóbege kásipkerlerdi iskerlik kezdesýge shaqyrdy. Ol kisi bizge oblysqa kómek retinde áleýmettik jobalar jasaýymyzǵa usynys berdi. ıAǵnı, árbir kásipkerge bıznestiń áleýmettik jaýapkershiligin sezinip, áleýmettik jobany júzege asyrý úshin kómek kórsetýge shaqyrdy. Sol kezde maǵan «nege óz mektebime kómek kórsetpeske» degen oı keldi. Óıtkeni men oqý men jazýdy sol mektepten úırendim ǵoı. Sondyqtan da men ózime bilim bergen ustazdarymnyń aldynda máńgi qaryzdarmyn. Qazaqta «Árkimniń týǵan jeri - Mysyr shahary» degen sóz bar. Bul ár adamaǵa óz týǵan jerinen artyq eshteme joq degen sóz. Oblys ákimi Berdibek Saparbaevtyń bastamasymen «Týǵan jerge taǵzym» aktsııasy aıasynda ózim oqyǵan mektebime iri kólemde qarjylaı kómek kórsetip, kúrdeli jóndeýden ótkizip berýdi jón kórdim. M. Áýezov aıtqandaı «Azamat syny - erlik, erlik syny - eldik» degendeı oblys basshysymen kezdesýden keıin mektep dırektory Sholpan Ómirzaqovaǵa óz usynystarymdy aıttym. Qazir elimizde úsh tilde bilim berý máselesi qozǵalyp jatyr. Sondyqtanda mekteptiń ınformatıka kabınetin «Britanika» tehnologııasy boıynsha jabdyqtaýǵa tyrystyq. Bul ıdeıany maǵan dosym ári synyptasym Álibek Seıdýllaev aıtyp, men qoldaý tanyttym. Sóıtip, ekeýmiz qarjy shyǵaryp, Anglııadan sóıleý tilin damytýǵa arnalǵan zerthananyń arnaıy baǵdarlamasyn 40 myń AQSh dolloryna alǵyzdyq. Mektep ustazdary men oqýshylary óz taraptarynan zor rızashylyqtaryn bildirip, alǵys aıtty»,- ol.

Kásipker aldaǵy ýaqytta Aqtóbe qalasyna Nıý-Iorktiń bir bólshegin alyp kelýdi josparlap otyr. Ol aldaǵy ýaqytta týǵan jerdiń damytyp, kórkeıtý úshin Lınkoln kópsalaly ortalyǵyna uqsas ǵımarat salady.

«Týǵan jerge úles qospas buryn ár adam týǵan jerin súıe bilýi kerek. Onyń bolashaǵyna qamqor bola bilýi tıis. Sonda ǵana óz elimizdi týǵan jerimizdi kórkeıte alamyz. Ómir jaqsy ister jasaýǵa berilgen. Men de Aqtóbe qalasynyń damýy úshin úles qosamyn. Aldaǵy ýaqytta Nıý-Iorktegi Lınkoln ortalyǵyndaı kópsalaly saýda ortalyǵyn turǵyzý da josparda bar. Bul elimizdiń batys óńirindegi eń iri saýda ortalyǵy bolmaq. Osyndaı irgeli qurylystardy salý arqyly aınalany kógaldandyryp, kórkeıtýge óz úlesimdi qossam deımin. Kezinde Lınkoln ortalyǵyn da bir metsenat turǵyzǵan eken»,- dedi kásipker Q.Máıtekov.

Jyldar ótken saıyn ár kásipkerdiń shyńǵa shyǵý, tabysqa jetý joldary men qaǵıdalary qalyptastady. Aqtóbelik kásipker Qaırat Amangeldiuly tabandylyq pen ádildiktiń mańyzyn erekshe atap ótti. Ári adamdarmen qarym-qatynasta aıqyndyqty unatady. Ol otbasymen muqtaj jandarǵa jıi kómektesedi, biraq jarııaǵa jar salyp aıtpaıdy. Máıtekovter otbasy múmkindigi shekteýli azamattarǵa arnap jyl saıyn qaıyrymdylyq keshin uıymdastyrady.

«Men úshin bireýge qol ushyn sozý durys ári qajetti is. Qolyńnan kelse, mindetti túrde kómektesý kerek. Bastysy ıgi ister jalǵasyp, úzilmeýi tıis. Sonda ǵana biz bolashaqqa qadam basyp, qoǵamnyń damýyna úles qosamyz, birligi myǵym, jaýapkershiligi joǵary ultqa aınalarymyz da anyq. Meniń otbasym kóbinese áleýmettik jaǵdaıy tómen adamdarǵa kómektesip turady jáne de múmkindigi shekteýli jandarǵa jyl saıyn qaıyrymdylyq keshin uıymdastyrady. Kóbinese jarııalamaımyn, biraq keıde aıtýǵa týra keledi»,- dedi Q.Máıtekov.
 

Seıchas chıtaıýt