10 jylda alǵash ret áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik baǵasynyń ósýi baıaýlady
Mundaı málimetter 29 jeltoqsan kúni áleýmettik mańyzy bar taýarlar baǵasyn turaqtandyrý máseleleri boıynsha vıtse-premer — ulttyq ekonomıka mınıstri Serik Jumanǵarınniń tóraǵalyǵymen ótken jıynda aıtyldy.
Ortasha baǵa ındeksi tómendegen áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń ishinde qaraqumyq jarmasy (-35,0%), sábiz (-9,2%), kúrish (-8,2%), un (-6,6%), qant (-3,3%), qyryqqabat (-0,8%) jáne kúnbaǵys maıy (-0,4%) bar. Bıylǵy jyly nátıjeli jumys atqaryp, baǵa ındeksi 4 óńirde tómendedi. Olar — Túrkistan oblysy (-2,8%), Ulytaý oblysy (-2,8%), Astana qalasy (-1,5%) jáne Qyzylorda oblysy (-0,6%).
Saýda jáne ıntegratsııa birinshi vıtse-mınıstri Aıjan Bıjanova atap ótkendeı, baǵaǵa memlekettik baqylaý júrgizý quzyreti mınıstrlikke berilgennen beri ákimshilik sharalardyń qoldanylýy byltyrǵy jylmen salystyrǵanda 5 esege artqan. Memlekettik baqylaý kúsheıtilip, óńirlik komıssııalardyń jumysy elektrondy shot-faktýralardy taldaý arqyly jaqsartyldy.
— Óńirlik komıssııalardyń 1,4 myńnan astam otyrysy ótip, 1 441 zańbuzýshylyq anyqtaldy. 9,2 myń taýar jetkizý tizbegi taldanyp, 3,7 myńnan astam zań buzý táýekeli anyqtaldy. 2025 jyldyń 1 qańtarynan bastap saýda ústemesin asyrǵany úshin ákimshilik jaýapkershilikti kúsheıtý jumystary josparlanýda. Bul qatańdatýda eskertý ornyna saýda sýbektisiniń kategorııasyna baılanysty 5-ten 150 AEK-ke deıin ákimshilik aıyppul salý qarastyrylǵan, — dep atap ótti birinshi vıtse-mınıstr.
Sonymen qatar, óńirlerde turaqtandyrý qorlaryndaǵy kókónisterdi satý jalǵasyp jatyr. Aýyl sharýashylyǵy vıtse-mınıstri Erbol Tasjúrekovtiń málimetinshe, kólemi 159,6 myń tonna kólemde qalyptasqan turaqtandyrý qoryndaǵy 19,5 myń tonna kókónis satylǵan, qorda 140 myń tonnany kókónis bar. Onyń ishinde 10,8 myń tonna kartop, 2,9 myń tonna sábiz, 3,2 myń tonna pııaz jáne 2,5 myń tonna qyryqqabat satyldy.
Buǵan deıin habarlaǵanymyzdaı, ótken demalys kúnderi óńirlerde 20-dan astam azyq-túlik ónimderiniń jármeńkesi ótti.