10 mamyr. Tulǵalar týǵan kún
ESІMDER
76 jyl buryn (1948) geografııa salasyndaǵy ǵalym, geografııa ǵylymdarynyń doktory, professor Sheripjan Marýpuly NADYROV dúnıege keldi. 2016 jyly Reseı áleýmettik geograftary qaýymdastyǵynyń (ARGO) qurmetti sheteldik múshesi ataǵyn alǵan tuńǵysh qazaqstandyq ekonomıkalyq geograf.
Almaty qalasynda týǵan.
Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtyn jaratylystaný-geografııa fakýlteti boıynsha bitirgen. 1981 jyly Lenıngrad memlekettik ýnıversıtetiniń mamandandyrylǵan keńesinde «Rýdno-Altaı aýmaqtyq óndiristik kesheniniń qalyptasýy men damýynyń ekonomıkalyq-geografııalyq máseleleri» taqyrybynda kandıdattyq dıssertatsııasyn qorǵady. Geografııa ınstıtýtynyń mamandandyrylǵan keńesinde «Qazaqstan Respýblıkasy men Qytaı Avtonomııalyq Respýblıkasynyń halyq sharýashylyǵyndaǵy aýmaqtyq qurylymdardyń transformatsııasynyń ekonomıkalyq-geografııalyq máseleleri jáne ıntegratsııalyq protsesterdiń damýy» taqyrybynda doktorlyq dıssertatsııasyn qorǵady.
Eńbek joly: 1971-1982 jyldary Qazaq KSR ǴA Geografııa sektorynda aǵa ınjener, kishi ǵylymı qyzmetker, 1977-1980 jyldary Qazaq KSR ǴA Geografııa ınstıtýtynyń aspıranty, 1982-1985 jyldary Qazaq KSR ǴA Geografııa sektorynyń (ınstıtýtynyń) aǵa ǵylymı qyzmetkeri, 1985-1989 jyldary Abaı atyndaǵy QazPI-diń ekonomıkalyq geografııa kafedrasynyń aǵa oqytýshysy, 1989-1996 jyldary QR Ulttyq ǵylym akademııasynyń Shyǵystaný ınstıtýtynyń ekonomıkalyq jáne saıası qatynastar bóliminiń aǵa ǵylymı qyzmetkeri, 1996-1998 jyldary Ekonomıkalyq jáne saıası baılanystar bóliminiń meńgerýshisi, QR UǴA Shyǵystaný ınstıtýty dırektorynyń orynbasary, 1998-2000 jyldary QR Prezıdenti janyndaǵy Qazaqstan strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń ekonomıkalyq qaýipsizdik bóliminiń meńgerýshisi, 2000-2003 jyldary QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi Geografııa ınstıtýtynda bas ǵylymı qyzmetker, 2003-2005 jyldary Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń ekonomıkalyq jáne áleýmettik geografııa kafedrasynyń professory, 2008-2010 jyldary Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ geografııa fakýltetiniń dekany, 2010 jyly Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ geografııa jáne tabıǵatty paıdalaný fakýlteti geografııa, jerge ornalastyrý jáne kadastr kafedrasynyń professory.
54 jyl buryn (1970) «Qazaqstannyń kommýnaldyq júıeleri» JShS kásipkerlikti damytý jónindegi dırektory Murat Jumashuly IBRAGIMOV dúnıege keldi.
Ońtústik Qazaqstan (qazirgi Túrkistan) oblysynda týǵan. M.Áýezov atyndaǵy Ońtústik Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetin «Organıkalyq zattar men materıaldardyń hımııalyq tehnologııasy» mamandyǵy boıynsha bitirgen, biliktiligi: «Injener-hımık-tehnolog»; M.Áýezov atyndaǵy Ońtústik Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetin «Elektr energetıkasy» boıynsha bitirip, «Tehnıkalyq ǵylymdar jáne tehnologııalar bakalavry» ǵylymı ataǵyn aldy.
Eńbek joly: 1989-1997 jyldary «Alıma K LTD» JShS marketıng mamany, 1997-1999 jyldary «Sheber» MP marketıng jónindegi maman, 1999-2001 jyldary «Shymkentenergo» memlekettik ónerkásiptik kesheniniń ótkizý bóliminiń ınjeneri, 2001-2002 jyldary «Shymkentenergo» MKQK Eńbekshi aýdandyq satý bóliminiń bastyǵy, 2002-2003 jyldary «Energotsentr» AAQ zańdy tulǵalarmen jumys jónindegi satý bóliminiń bastyǵy, jeke tulǵalarmen jumys bóliminiń bastyǵy, «Túrkistanenergo» AAQ jetekshi satý ınjeneri, 2004 jyly «Túrkistanenergo» AAQ Eńbekshi taratý aımaǵynyń satý bólimi bastyǵynyń orynbasary, 2004-2005 jyldary «Ońtústik Jaryq» JShS Eńbekshi taratý aımaǵynyń satý bóliminiń bastyǵynyń orynbasary, 2005 jyly «Ońtústik Jaryq» JShS atqarýshy dırektory, 2005-2006 jyldary «Ońtústik Jaryq Tranzıt» JShS atqarýshy dırektory, 2006-2008 jyldary «Ońtústik Jaryq Tranzıt» JShS bas dırektorynyń elektr energııasyn satý jónindegi orynbasary, 2008-2009 jyldary «Ońtústik Jaryq Tranzıt» JShS kommertsııalyq dırektory, 2009-2010 jyldary Kommertsııalyq dırektor – «Ońtústik Jaryq Tranzıt» JShS Ortalyq saýda qyzmetiniń basshysy, 2010 jyly «Ońtústik Jaryq Tranzıt» JShS bas dırektorynyń mindetin atqarýshy, 2020-2021 jyldary «Mańǵystaý óńirlik elektr jelileri kompanııasy» AQ basqarma tóraǵasy, 2021 jyly «Ońtústik Jaryq Tranzıt» JShS bas dırektory qyzmetin atqardy.
35 jyl buryn (1989) Astana Hub negizin qalaýshy jáne bas dırektory Maǵjan Dinmuhammeduly MÁDIEV dúnıege keldi.
2013 jyly Almaty qalasynda týǵan. Shanhaı qalasyndaǵy Fýdan ýnıversıtetin bitirgen.
Eńbek joly: 2013 jyly Internet-marketıng salasyndaǵy kásipker; Naimi.kz startapyn qurdy, 2016-2018 jyldary «Astana Hub» IT-startaptar halyqaralyq tehnoparki strategııasynyń avtory; tehnoparkti iske qosýǵa qatysty, «Atameken» UKP Basqarma tóraǵasynyń tsıfrlandyrý máseleleri jónindegi keńesshisi; Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń tsıfrlandyrý jáne ınnovatsııalyq tehnologııalar jónindegi keńesshisi janyndaǵy Tsıfrlyq keńsesiniń sarapshysy.
114 jyl buryn (1910-1970) memleket qaıratkeri, ǵalym Mahmud SAPARǴALIEV dúnıege kelgen.
Batys Qazaqstan oblysy Jańaqala aýdanynda týǵan.
RKFSR halyq aǵartý halkomynyń bir jyldyq kýrsyn bitirgen.
Oral oblystyq oqý bóliminde ınspektor ári medıtsına tehnıkýmynda oqytýshy, oblystyq jer basqarmasy bastyǵynyń orynbasary, oblystyq atqarý komıtetiniń bólim bastyǵy qyzmetterin atqarǵan. Keıin Embi munaı kásipshiligin, Maqat aýdandyq partııa komıtetin basqarǵan. 1944 jyly Respýblıkalyq josparlaý komıteti tóraǵasynyń orynbasary, 1945-1953 jyldary saýda mınıstri qyzmetin atqarǵan. 1955-1959 jyldary - Jambyl oblystyq atqarý komıtetiniń tóraǵasy, Jambyl oblysy komıtetiniń birinshi hatshysy, 1959-1965 jyldary - Qazaq KSR Іshki ister mınıstri. Ómiriniń sońǵy jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Ǵylym Akademııasynyń sektor basshysy, Fılosofııa jáne quqyq ınstıtýtynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri boldy. «Qazaq KSR tarıhyn» shyǵarýǵa atsalysqan.
Eki márte Eńbek Qyzyl Tý ordenimen, birneshe medaldarmen marapattalǵan.
95 jyl buryn (1929-1989) jazýshy-aýdarmashy, memleket jáne qoǵam qaıratkeri, Qazaqstanǵa eńbek sińirgen mádenıet qyzmetkeri Kákimjan QAZYBAEV dúnıege kelgen.
Almaty oblysy Sarqan aýdanyndaǵy Aǵartý keńsharynda, qazirgi Kákimjan Qazybaev aýylynda týǵan. Eńbek jolyn Uly Otan soǵysy jyldarynda ujymsharda esepshi bolyp bastaǵan. 1952 jyly QazMÝ-diń jýrnalıstıka fakýltetin úzdik aıaqtady. Ár jyldarda respýblıkalyq «Lenınshil jas» gazetinde ádebı qyzmetker, jaýapty hatshy, Almaty oblystyq «Jetisý» gazetinde redaktordyń orynbasary, Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıtetiniń nusqaýshysy, hatshysy, Qazaq SSR Baspa, polıgrafııa jáne kitap saýdasy isteri jónindegi memlekettik komıtet tóraǵasynyń orynbasary boldy.
1974-1982 jyldary aralyǵynda QazTAG (qazirgi «QazAqparat» HAA) dırektory qyzmetin atqardy. Budan soń, Qazaqstan Kompartııasynyń hatshysy bolyp saılanyp, QKPOK Bıýro múshesi bolǵan. «Qurmet belgisi» ordenimen, birneshe medaldarmen, maqtaý gramotalarymen marapattalǵan. Onyń qalamynan týǵan kóptegen maqalalar men ocherkter, kórkem ádebı jáne pýblıtsıstıkalyq týyndylar, «Kernegen kek», «Qupııa», «Yzǵar», «Surapyl», «Oktıabr órenderi», «Aqıqatqa ar serik», «Amanat», «Qyshyma» atty romandary men povesteri oqyrman qaýym men synshylardan joǵary baǵasyn alǵan. Orys tilinde «Izmoroz», «Nakaz», «Sovetskıı Kazahstan» jáne «Qara sel» atty úsh aktili pesa jazǵan. Qalamger jaıynda «Kózden ketip, kóńilde qalǵan», «Azamat edi eńseli» degen atpen estelik kitaptar shyqqan.