10 qazan. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Qazaqstanda kásipodaqtar kúni
Qazaqstannyń kásibı merekeler kúntizbesindegi jańa kún Qazaqstan Kásipodaqtar federatsııasynyń bastamasymen jáne Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń qoldaýymen 2019 jyldyń mamyr aıynda paıda boldy.
Qazaqstan kásipodaqtarynyń kúni kásipodaqtardyń eńbek naryǵyndaǵy mańyzdy rólin atap kórsetý jáne eldegi kásipodaq qozǵalysynyń damýyn yntalandyrý úshin quryldy.
Dúnıejúzilik botqa kúni
Jyl saıyn atap ótiledi. Ol alǵash ret 2009 jyly kedeı elderdegi ashtyqtan zardap shekken balalarǵa kómek kórsetetin Shotlandııanyń Mary's Meals qaıyrymdylyq ortalyǵyna aqsha jınaý úshin uıymdastyryldy.
Dúnıejúzilik úısiz adamdar kúni
Ol alǵash ret 2010 jyldyń 10 qazanynda atap ótildi. Dúnıejúzilik úısiz adamdar kúniniń basty mindeti - halyqtyń nazaryn úısizdik problemasyna aýdarý, úısizderdiń stıgmatızatsııasymen kúresý (kóshede júrgen adamdardyń bári birdeı maskúnemder men nashaqorlar emes) jáne adamdardy qandaı da bir sebeptermen baspanasyz qalǵan adamdarǵa kómektesýge jumyldyrý.
Dúnıejúzilik ólim jazasyna qarsy kúres kúni
2003 jyly ólim jazasyna tyıym salý boıynsha dúnıejúzilik koalıtsııa bekitti. Dúnıejúzilik koalıtsııaǵa 120 quqyq qorǵaý uıymy kiredi. Onyń basty maqsaty – álemdegi ólim jazasyn joıý.
Búkilálemdik júıke saýlyǵy kúni
Búkilálemdik densaýlyq saqtaý uıymynyń qoldaýymen Búkilálemdik júıke saýlyǵy federatsııasynyń sheshimimen 1992 jyldan bastap jyl saıyn atap ótiledi.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1939 jyly Ulytaý aýdanynyń negizi qalandy, qazirgi ýaqytta onyń aýmaǵy 12 myń ga-dan asady, munda 12 aýyldyq okrýg, 3 kenttik okrýg jáne 44 sharýa qojalyǵy bar. Bul ólke Qazaqstan tarıhı-rýhanı qazynasynyń biri dep atalady. Munda 600 tarıhı eskertkish bar. Joshyhan kesenesi (XII ǵasyr), VIII-XIII ǵasyrlardaǵy Dombaýyl eskertkishteri, Alashahan kesenesi, Basqamyr, Altynshoqy qalashyǵy, Han orda (XV ǵasyr) memlekettik mańyzǵa ıe. Ulytaý aýylynda memlekettik ulttyq tarıhı-mádenı jáne tabıǵı mýzeı-qoryǵy ornalasqan. Jezdi kentinde TMD-daǵy jalǵyz taý-ken jáne balqytý isiniń murajaıy uıymdastyrylǵan.
1997 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń «Qazaqstan - 2030» atty el damýynyń strategııalyq jospary bolyp tabylatyn Joldaýy jarııalandy.
1999 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisine saılaý ótip, nátıjesinde depýtattar alǵash ret partııalyq tizim arqyly da saılandy.
2000 jyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq qaýymdastyǵy (EýrAzEQ) quryldy, onyń quramyna Belarýs, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Reseı jáne Tájikstan kirdi. 2006 jyly Ózbekstannyń EýrAzEQ qurý týraly shartqa qosylý týraly hattamalarǵa qol qoıyldy, onyń 2008 jyly EýrAzEQ-qa músheligi toqtatyldy. 2002 jyly Ýkraına men Moldova EýrAzEQ janyndaǵy baqylaýshylar mártebesin, 2003 jyly Armenııa mártebesin aldy. 2003 jylǵy jeltoqsanda EýrAzEQ-qa BUU Bas Assambleıasynda baqylaýshy mártebesi berildi.
2011 jyly Qaraǵandyda Qazybek bı eskertkishi ashyldy. Eskertkish avtory - astanalyq músinshi Murat Mansurov. Qoladan jasalǵan músinniń bıiktigi 6 metr. Ol 8 metrlik tuǵyrǵa qoıyldy.
2013 jyly Parıjde ıÝNESKO-nyń shtab-páterinde ıÝNESKO atqarýshy keńesiniń 192-sessııasynyń aıasynda Qazaqstannyń halyq sýretshisi Áýbákir Ysmaıylovtyń mereıtoılyq kórmesiniń ashylý saltanaty ótti. Á. Ysmaıylovtyń shyǵarmashylyq murasy qazaq beıneleý óneriniń «altyn qoryna» engizilgen.
2013 jyly Ombyda «Qasqat aýylynyń qazaqtary: Batys Sibirdegi qazaq turǵyndary mádenıetindegi ınnovatsııa jáne dástúr» monografııasy jaryqqa shyqty.
2014 jyly Qazaqstannyń «Qazbat» bitimgerlik batalonynyń eki ofıtseri Batys Saharadaǵy BUU mıssııasyna baqylaýshy retinde jiberildi. BUU mıssııasynyń mandatyna sáıkes, áskerı baqylaýshylardyń basty mindeti - patrýldeý, baqylaý jáne jaǵdaı týraly esep berý.
2016 jyly Qazaqstan, Ázerbaıjan jáne Grýzııa Transkaspıı halyqaralyq kólik marshrýtynyń halyqaralyq qaýymdastyǵyn qurdy. Uıymnyń keńsesi Astana qalasynda ornalasty.
2017 jyly Shymbulaq 2017-2018 jylǵy qys maýsymynda TMD-daǵy eń tanymal taý-shańǵy kýrorty atandy.
2018 jyly Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń altynshy seziniń ashylýynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Vatıkannyń papalyq keńesine «Dinaralyq dıalogqa qosqan úlesi úshin» birinshi syılyǵyn tabys etti.
2019 jyly Almatyda alǵash ret mánerlep syrǵanaýdan álemniń 18 elinen kelgen sportshylardyń qatysýymen «Denıs Tenniń memorıaly» halyqaralyq týrnıri bastaldy. Olımpıada oıyndarynyń júldegeri, álemge áıgili qazaqstandyq mánerlep syrǵanaýshy Denıs Tendi eske alýǵa arnalǵan týrnır Halyqaralyq konkımen júgirýshiler odaǵynyń (ISU) qoldaýymen Halyk Arena kópfýnktsıonaldy kesheninde ótti. Týrnırdiń uıymdastyrýshysy – qazaqstandyq mánerlep syrǵanaýshynyń jeke jobalaryn saqtaý jáne damytý maqsatynda týǵan-týystary men jaqyndarynyń bastamasymen qurylǵan «Denıs Ten qory» qoǵamdyq qory.