1 shildeden keıin qalaı ómir súrý kerektigi túsindirilsin – depýtat PIK-tiń joıylýyna qatysty
«Turǵyn úı qorlaryn basqarý reformasyn aıaqtaý nemese onyń aralyq qorytyndysyn shyǵarý máseleleri bar, al qarapaıym MIB-ke (menshik ıeleriniń birlestigi) kóshý óńirlerde burynǵydaı ótkir tur. Bul obektıvti jaǵdaılarǵa da, birqatar uıymdastyrýshylyq qatelikterge de baılanysty. Obektıvti jaǵdaılar degenimiz – reformanyń barlyq eki jyly pandemııa kezeńine sáıkes keldi. Jınalystar uıymdastyrýǵa shekteýler boldy. Shyn máninde, MIB-ke qosylý jumysy jaqynda ǵana jandana bastady», - dep atap ótti Ekaterına Smyshlıaeva Májilistiń jalpy otyrysynda.
Depýtattyń pikirinshe, problemalardyń kópshiligi uıymdastyrýshylyq qatelikterden týyndady. Atap aıtqanda, úılerdi basqarý boıynsha qalyptasqan formalar boldy, turǵyndardyń ózderi reformalarǵa qarsy shyqty.
«Reformanyń zańǵa táýeldi normatıvti-quqyqtyq bazasy atústi jasalǵan. Saldarynan árbir qujat birden ondaǵan problemaly suraqqa toly boldy. Tsıfrlyq sheshimder (12-den astam), ádistemelik ortalyqtar, muny bári problema týyndaǵan kezde jasalyp otyrǵan. «E-shańyraq» júıesi jarııalandy, biraq shartty túrde tegin (memlekettik-jekeshelik áriptestik sharty aıasynda tólem) júıesi iske qosylmady. Sonymen qatar onyń qurylýy laıyqty tsıfrlyq ónimderdi jasaý úshin naryqtyq protsesterdi baıaýlatty. TKSh memlekettik ortalyǵynyń fýnktsıonaldyǵy kún saıyn emes, saǵat saıyn ózgerdi. Nátıjesinde jergilikti TKSh bólimderi máselemen betpe-bet qaldy, búginde naqty nusqaýlarsyz jumys istep jatyr», - dep atap ótti E. Smyshlıaeva.
Depýtat bul jaǵdaıdy sheshý úshin birneshe shara usyndy.
«Birinshiden, TKSh ortalyǵynyń statıstıkasy naqty ómirdegi kórsetkishten anaǵurlym alshaq (80% ótken). Tek qana zańdy túrde ashylǵan MBI-ke senim artýǵa bolady. Qalǵanyn qaıta qarap, qateni moıyndap, jumysty jalǵastyrý kerek.
Ekinshiden, 1 shildege deıin birneshe aı buryn reformany júzege asyrýǵa jaýaptylar qatań shabýylǵa kóshti. Ásirese turǵyndardy qorqytyp-úrkitý alańdatady, ol qazir de jalǵasyp jatyr. Sońǵy «qorqynyshty áńgimelerdiń» biri – PIK májbúrlep taratylǵannan keıin 1 shildede páterler jaryq, gaz jáne sý berýden ajyratylady. Bul mıfterdi joıý úshin mınıstrlik 1 shildeden keıin adamdarǵa qalaı ómir súrý kerektigi týraly naqty jáne óte túsinikti aqparat taratýy qajet.
Úshinshiden, qazirgi áleýmettik basqarý júıeleri problemalarǵa tap bolǵasyn naryqtyq sheshimder izdeı bastaıdy. Jeke kásipkerler, shottar qurylady, tizbekterge deldaldar kiredi», - dedi Májilis depýtaty.