1 sáýir. Tulǵalar týǵan kún

Foto: Фото: Kazinform
<p>Búgin, 1 sáýir kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? Kazinform oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.&nbsp;</p>

ESІMDER

85 jyl buryn (1939) jazýshy, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Qazaqstan memlekettik syılyǵynyń laýreaty Qoıshyǵara SALǴARAULY dúnıege keldi.

Foto: old.kzvesti.kz

Qostanaı oblysynyń Jangeldın aýdanynda týǵan. Qazaq memlekettik ýnıversıtetin bitirgen.

«Aýyl ómiri» gazetiniń redaktory, Qazaq radıosynyń Qostanaı oblysyndaǵy menshikti tilshisi, Qostanaı oblystyq teleradıo komıtetiniń redaktory, «Egemen Qazaqstan» gazetiniń tilshisi, aǵa tilshisi, bólim meńgerýshisi qyzmetterin atqarǵan. Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń kishi, aǵa ǵylymı qyzmetkeri bolǵan. 1994-1996 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti janyndaǵy Memlekettik saıasat jónindegi ulttyq keńestiń hatshysy. 1996-1997 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiligi ishki saıasat bóliminiń konsýltanty. 2001 jyldan bastap L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń bas ǵylymı qyzmetkeri bolyp isteıdi. 1997 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Qytaı Halyq Respýblıkasyndaǵy Elshiliginde mádenıet jónindegi keńesshi qyzmetin atqarǵan. Ǵalym Qytaıda bolǵan jyldary qazaq halqynyń tarıhyna qatysty qytaı derekterin aýdaryp, «Sıýńný», «Dýńhý. Gaýchy», «Túrikter. Jyýjandar», «100 qujat», «Tanym tarmaqtary», «Anyqtamalyq» atty kitaptar jazǵan. 2001 jyldan beri L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń aǵa ǵylymı qyzmetkeri bolyp isteıdi. Medaldarmen marapattalǵan.

75 jyl buryn (1949) «Qazaqstan qus ósirýshiler odaǵy» Zańdy jáne jeke tulǵalar birlestiginiń prezıdenti Rýslan Ismaıluly ShÁRІPOV dúnıege keldi.

Foto: fcc.kz

Almaty oblysynda týǵan. 1972 jyly Semeı zootehnıka-veterınarlyq ınstıtýtyn «veterınarııa» mamandyǵy boıynsha támamdaǵan. 1972-1976 jyldary burynǵy Taldyqorǵan oblysy Panfılov aýdany Kırov ujymsharynda mal dárigeri, 1976-1979 jyldary Almaty oblysy Eńbekshiqazaq aýdany Alekseev qus fabrıkasynda bas mal dárigeri, dırektordyń óndiris boıynsha orynbasary, 1979-1985 jyldary Almaty oblysy Jambyl aýdany «Stepnaıa» qus fabrıkasynyń bas mal dárigeri, dırektordyń óndiris boıynsha orynbasary, 1985-1995 jyldary Torǵaı oblysy Esil qus fabrıkasynyń dırektory, 1995-2003 jyldary Almaty oblysyndaǵy Alekseev qus fabrıkasynyń, «Vent» AQ, «Seımar» AQ, «Koger LTD» JShS dırektory. 2003-2009 jyldary Almaty oblysy «Almaty qus fabrıkasy» JShS dırektory bolǵan.

Qazirgi qyzmetinde - 2009 jyldan beri.

64 jyl buryn (1960) Qazaqstan Respýblıkasynyń memleket jáne qoǵam qaıratkeri Amanjan Mákárimuly JAMALOV dúnıege keldi.

Foto: inbusiness.kz

Ǵalym, ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty, professor. 1977 jyly Oral qalasyndaǵy №2 orta mektepti, 1983 jyly Máskeý temir jol ınjenerleri ınstıtýtyn, 1998 jyly Máskeý Taýar ótkizý jáne qyzmet kórsetý salalary memlekettik akademııasynyń aspırantýrasyn bitirgen.

1983 jyly eńbek jolyn Batys Qazaqstan temir jolynyń Oral lokomotıv deposynda bastap, depo bastyǵynyń orynbasaryna (1990) deıingi kásibı-qyzmet jolynan ótken. 1990-1992 jyldary Oral oblysynyń komsomol komıtetinde, keıin ártúrli sharýashylyqtyq-kommertsııalyq qurylymda qyzmet atqarǵan. Qazirgi kezde Eýrazııa halyqaralyq menedjment jáne tilder ınstıtýtynda sabaq beredi. Onyń ǵylymı eńbekteri qarjy salasyn basqarýdy jetildirip, bank isin uıymdastyrýdy jaqsartý máselelerine arnalǵan. 2007-2011 jyldary QR Parlamenti Májilisi IV shaqyrylymynyń depýtaty («Nur Otan» HDP partııalyq tizimi boıynsha saılanǵan), Qarjy jáne bıýdjet komıtetiniń múshesi. 2012-2016 jyldary QR Qarjy mınıstrliginde, «Atameken» Ulttyq kásipkerler palatasynda túrli qyzmetter atqarǵan. Parlament Májilisiniń VIІ shaqyrylymynyń depýtaty, Qarjy jáne bıýdjet komıtetiniń múshesi (2016-2021). Parlament Májilisiniń VIІ shaqyrylymynyń depýtaty, Qarjy jáne bıýdjet komıtetiniń múshesi boldy.

«Qurmet» ordenimen, Qazaqstannyń Táýelsizdik kúnine arnalǵan medalmen, «Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamentine 10 jyl» medalimen, «Altyn barys» tósbelgisimen, QR Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń Alǵys hatymen marapattalǵan.

58 jyl buryn (1966) polıtsııa general-maıory, QR ІІM eńbek sińirgen qyzmetkeri Tilegen Sovetuly MÁTKENOV dúnıege keldi.

Foto: inbusiness.kz

Almaty oblysynyń Іle aýdanynda dúnıege kelgen. KSRO Іshki ister Mınıstrliginiń Almaty arnaıy orta mılıtsııa mektebin, KSRO Іshki ister Mınıstrliginiń Almaty mektebin bitirgen. 1988-1989 jyldary Qapshaǵaı qalalyq ishki ister bóliminiń kámeletke tolmaǵandar isteri jónindegi ýchaskelik ınspektory. 1989-1993 jyldary Almaty qalasy Oktıabr aýdandyq ishki ister basqarmasy qalalyq mılıtsııa bólimshesiniń qylmysty izdestirý bóliminde operókiletti, aǵa operókiletti. 1993-1995 jyldary Almaty qalalyq ishki ister basqarmasynyń mańyzdy ister jónindegi aǵa ókiletti bólim bastyǵynyń orynbasary. 1995-1996 jyldary Alataý aýdandyq ishki ister departamenti qylmysty izdestirý bóliminiń bastyǵy, Alataý aýdany boıynsha memlekettik tergeý komıteti basqarmasy qylmysty izdestirý bóliminiń bastyǵy. 1996-1997 jyldary Memlekettik tergeý komıteti memlekettik basqarma bastyǵynyń orynbasary, Bostandyq aýdandyq ishki ister departamentiniń bastyǵy. 1997-2001 jyldary Jetisý aýdandyq ishki ister departamentiniń bastyǵy. 2001-2004 jyldary Bostandyq aýdandyq ishki ister departamentiniń bastyǵy. 2004-2008 jyldary Qaraǵandy oblysy ishki ister departamenti bastyǵynyń birinshi orynbasary. 2008-2009 jyldary Qostanaı oblysy ishki ister departamenti bastyǵynyń birinshi orynbasary. 2009-2012 jyldary Aqmola oblysy ishki ister departamentiniń bastyǵy. 2012-2016 jyldary Qostanaı oblysy ishki ister departamentiniń bastyǵy, polıtsııa polkovnıgi. 2016-2018 jyldary Jambyl oblysy ishki ister departamentiniń bastyǵy. 2019 jyldan Qazaqstan Respýblıkasy Іshki ister mınıstrliginiń esirtki qylmysyna qarsy is-qımyl departamentiniń bastyǵy.

48 jyl buryn (1976) jýrnalıst, QR Parlamenti Májilisi VIІІ shaqyrylymynyń depýtaty Janarbek Sadyqanuly ÁShІMJANOV dúnıege keldi.

Foto: parlam.kz

Almaty oblysy Raıymbek aýdany Jalańash aýylynda týǵan. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetin bitirgen.

Qazaq Ulttyq Ýnıversıtetinde kúndizgi bólimde oqı júrip, ІІ kýrstan bastap, ıaǵnı 1996-1999 jyldary qalalyq «Almaty aqshamy» gazetinde tilshi bolyp qyzmet etti. 2000 jyly repýblıkalyq qoǵamdyq-saıası «Qazaqstan» jýrnalynda bólim redaktory bolyp jumys istedi. 2000-2005 jyldary respýblıkalyq «Jas Alash» gazetiniń ádebıet jáne rýhanııat, saıasat bóliminde redaktor bolyp qyzmet etti. 2005-2008 jyldary respýblıkalyq «Jas qazaq» ulttyq aptalyǵynda bas redaktordyń orynbasary qyzmetin atqardy. 2008 jyldyń qańtarynan bastap Qazaqstan Jazýshylar odaǵyna qarasty «Juldyz», «Prostor», «Syn» jýrnaldary men «Qazaq ádebıeti» gazetterin biriktirgen «Qalamger-Medıa» ortalyǵynyń dırektory bolyp qyzmet jasady. 2012 jyly Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarma tóraǵasynyń orynbasary, 2016 jyly Qazaqstan Jýrnalıster Akademııasynyń tolyq múshesi bolyp saılandy. 2017 jyldan respýblıkalyq «Qazaq ádebıeti» gazetiniń Bas redaktory boldy. 2018 jyldyń maýsymynan - respýblıkalyq «Ana tili» gazetiniń Bas redaktory. Qazaqstan Jazýshylar odaǵy janyndaǵy «Jas qalamgerler» keńesiniń tóraǵasy qyzmetin qoǵamdyq negizde atqardy. Parlament Májilisi VIІ shaqyrylymynyń depýtaty, Áleýmettik-mádenı damý komıtetiniń múshesi.

46 jyl buryn (1978) QR Qarjy mınıstri Mádı Tókeshuly TÁKIEV dúnıege kelgen.

Foto: parlam.kz

Almaty oblysynda týǵan. Qazaq memlekettik basqarý akademııasyn «Býhgalterlik esep jáne aýdıt» mamandyǵy boıynsha, D. Qonaev atyndaǵy Gýmanıtarlyq ýnıversıtetti «Quqyqtaný» mamandyǵy boıynsha, Halyqaralyq bıznes ýnıversıtetin «Іskerlik ákimshilendirý magıstri» dárejesi boıynsha bitirgen.

Eńbek joly: 1998-2000 jyldary Ǵylym mınıstrligi - QR Ǵylym akademııasynyń Memleket jáne quqyq ınstıtýtynyń bas esepshisi, 2000-2008 jyldary Almaty qalasynyń Salyq komıtetinde ınspektor, jetekshi ınspektor, bas salyq ınspektory, ShKS-men jumys, aýdıt bóliminiń basshysy, 2008-2009 jyldary Almaty oblysy boıynsha Salyq departamentiniń aktsızderdi ákimshilendirý bólimi, basqarmasy basshysy, 2009-2012 jyldary Almaty qalasy boıynsha salyq departamenti basshysynyń orynbasary, 2012-2013 jyldary QR QM Salyq komıtetiniń basqarma basshysy, 2013-2014 jyldary Ulttyq ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstrligi Salyq jáne keden saıasaty departamentiniń dırektory, 2014 jyly QR Premer-Mınıstri Keńsesi ekonomıkalyq bóliminiń bas sarapshysy, 2014-2017 jyldary Atyraý oblysy boıynsha memlekettik kirister departamentiniń basshysy, 2017-2019 jyldary QR Qarjy mınıstrligi Salyqtyq baqylaý departamentiniń dırektory-Memlekettik kirister komıteti tóraǵasy orynbasarynyń mindetin atqarýshy, 2019-2020 jyldary QR Ulttyq ekonomıka vıtse-mınıstri.

2024 jyldyń aqpan aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.

«Eren eńbegi úshin» medalimen, «Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdigine 20 jyl», «Astanaǵa 20 jyl» merekelik medaldarymen marapattalǵan. «Salyq qyzmetiniń úzdigi».

44 jyl buryn (1980) Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Іs basqarýshysy Aıbek Arqabaıuly DÁDEBAEV dúnıege keldi.

Foto: qr-pib.kz

Almaty qalasynda dúnıege kelgen.

2001 jyly Abylaı han atyndaǵy Qazaq halyqaralyq qatynastar jáne álem tilderi ýnıversıtetin «halyqaralyq qujattanýshy» mamandyǵy boıynsha támamdaǵan.

2003 jyly Abylaı han atyndaǵy Qazaq halyqaralyq qatynastar jáne álem tilderi ýnıversıtetiniń magıstratýrasyn aıaqtaǵan, magıstr-aımaqtanýshy.

Eńbek jolyn 2001 jyly Qazaq halyqaralyq qatynastar jáne álem tilderi ýnıversıteti halyqaralyq týrızm menedjmenti kafedrasynyń oqytýshysy bolyp bastady.

2008-2011 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senaty Apparatynyń parlamentaralyq baılanystar jáne halyqaralyq yntymaqtastyq bóliminiń sarapshysy, Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń Senaty Tóraǵasy kómekshisiniń mindetin atqarýshy, 2011-2013 jyldary QR BUU-daǵy Turaqty Ókildiginiń úshinshi hatshysy, attashe, Jeneva, 2013-2019 jyldary QR Parlamenti Senaty Tóraǵasynyń Hatshylyǵy meńgerýshisiniń orynbasary, meńgerýshisi, 2019-2021 jyldary QR Prezıdenti Keńsesi bastyǵynyń orynbasary, 2021-2022 jyldary QR Prezıdenti Іs Basqarýshysynyń orynbasary boldy. QR Prezıdentiniń saılaýynan keıin 2022 jylǵy 22 qarashada Memleket basshysynyń Jarlyǵymen QR Prezıdentiniń Іs Basqarýshysy bolyp qaıta taǵaıyndaldy.

41 jyl buryn (1983) Qostanaı oblysy ákiminiń orynbasary Erlan Mahmutuly SPANOV dúnıege keldi.

Foto: Qostanaı oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti

Qostanaı oblysy Naýryzym aýdanynyń Qarameńdi aýylynda týǵan. 2004 jyly M. Dýlatov atyndaǵy Qostanaı ınjenerlik-ekonomıkalyq ýnıversıtetin bitirgen. Eńbek jolyn 2004 jyly «Innovatsııalyq-konsýltatsııalyq ortalyq» qoǵamdyq birlestiginde kishi ǵylymı qyzmetker retinde bastaǵan. M. Dýlatov atyndaǵy Qostanaı ınjenerlik-ekonomıkalyq ýnıversıtetinde ekonomıka kafedrasynyń oqytýshysy, 2004-2009 jyldary Qostanaı oblysy ákimdiginiń ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý basqarmasynda jetekshi, bas maman, 2009-2012 jyldary bólim bastyǵy, 2012-2014 jyldary basqarma bastyǵynyń orynbasary, 2014-2018 jyldary basqarma basshysy boldy.

2018 jyldyń qańtar aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.

99 jyl buryn (1925-1998) kompozıtor, dırıjer, dáýlesker dombyrashy, KSRO halyq ártisi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri, Qazaqstan Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, Halyq qaharmany Nurǵısa Atabaıuly TІLENDIEV dúnıege kelgen.

Foto: vecher.kz

Almaty oblysynyń Іle aýdanynda týǵan. Almaty konservatorııasyn (qazirgi Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasy), Máskeý memlekettik konservatorııasyn bitirgen.

1952-1961 jyldary Abaı atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq opera jáne balet teatrynyń dırıjeri. 1960-1964 jyldary Qazaqtyń halyq aspaptar orkestriniń bas dırıjeri. 1968-1981 jyldary «Qazaqfılm» kınostýdııasy mýzyka redaktsııasynyń bas redaktory. 1981 jyldan «Otyrar sazy» folklorlyq-etnografııalyq ansambliniń uıymdastyrýshysy ári kórkemdik jetekshisi qyzmetterin atqardy. «Altyn taýlar» operasynyń (Q.Qojamııarovpen birge), «Dostyq jolymen» baletiniń (L.Stepanovpen birge), «Orteke» balet-poemasynyń, «Meniń Qazaqstanym» kantatasynyń, orkestrge arnalǵan «Poema», «Ata tolǵaýy», «Aqsaq qulan», «Aqqý», «Arman», «Mahambet», «Kósh kerýen» poemalary men «Halyq qýanyshy», «Qaırat», «Jeńis saltanaty» atty kirispelerdiń, 400-ge tarta án men romanstyń avtory. 50-den astam dramalyq qoıylymǵa, 19 kórkem fılmge, 17 mýltıplıkatsııalyq fılmge, 14 derekti-hronıkalyq fılmge mýzyka jazdy. Eki ret Eńbek Qyzyl Tý ordenimen marapattalǵan.

Seıchas chıtaıýt