1 maýsym. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq balalardy qorǵaý kúni
Áıelderdiń Halyqaralyq demokratııalyq federatsııasynyń kongresinde 1949 jyly resmı túrde bekitildi. 1950 jyldan bastap turaqty túrde atap ótiledi. Mundaı merekeni bekitý týraly usynys alǵash ret 1925 jyly Jenevada ótken Dúnıejúzilik konferentsııada jasaldy.
Búkilálemdik ata-analar kúni
BUU-nyń halyqaralyq kúnder júıesinde 2012 jyly paıda boldy. 1 maýsym - Halyqaralyq balalardy qorǵaý kúnimen birge atap ótiledi.
Búkilálemdik sút kúni
BUU-nyń azyq-túlik jáne aýyl sharýashylyǵy uıymy (aǵylshynsha Food and Agriculture Organization - FAO) 2001 jyly bekitken.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1920 jyly Qazaqstannyń basty sharýashylyq organy - Búkilreseılik halyq sharýashylyǵy quramynda Qyrǵyz (Qazaq) ónerkásip bıýrosy quryldy.
1946 jyly SSSR Ǵylym akademııasynyń Qazaq bólimshesi negizinde qazirgi Qazaqstan Ulttyq ǵylym akademııasy ashyldy. Alǵashynda bólimshede 16 ǵylymı-zertteý ınstıtýty, 8 sektor, 7 tájirıbe stansasy, 3 botanıka baǵy boldy. Akademııanyń alǵashqy quramyna 14 akademık: Muhtar Áýezov, Ábiken Bekturov, Illarıon Galýzo, Mıhaıl Gorıaev, Ahmet Jubanov, Nıkolaı Kassın, Іsmet Keńesbaev, Nıkolaı Pavlov, Mıhaıl Rýsakov, Qanysh Sátbaev, Nyǵmet Saýranbaev, Gavrııl Tıhov kirdi. Qazaqstan Ulttyq ǵylym akademııasynyń birinshi prezıdenti bolyp kórnekti ǵalym, qaıratker, akademık Qanysh Sátbaev saılandy.
1991 jyly «Qazaqfılm» bazasynda qurylǵan «Katarıs» shyǵarmashylyq birlestigi Balqashta «Lıýdoed» kórkem fılmin túsirýge kiristi. Fılmde 1954 jylǵy KarLag saıası tutqyndarynyń kóterilisi sýretteledi. Rejısseri ári stsenarıı avtory - G.F. Zemel. Túsirilim burynǵy zonanyń ornynda, Koýnrad kenishiniń karerinde jáne geologtar aýylynda júrgizildi.
1997 jyly Frantsııada uly qazaq jazýshysy Muhtar Áýezovtiń týǵanyna 100 jyl tolýyna arnalǵan Qazaqstan kúnderi ótti.
2003 jyly«QazAqparat» agenttiginiń kúntizbesiniń alǵashqy sany «ATAÝLY KÚNDER, OQIǴALAR, ESІMDER» atty jaryqqa shyqty. Kúntizbede Táýelsiz Qazaqstan tarıhyndaǵy eleýli oqıǵalar, ataýly kúnder, elimizdi damýdyń dańǵyl jolyna túsirip, órkendeýine úles qosqan azamattar, ǵylym men bilim, sport, mádenıet, saıasat jáne basqa da salalarda jetistikke jetken tulǵalar atap ótiledi.
2010 jyly Astanadaǵy QR Tuńǵysh Prezıdenti murajaıy aldyndaǵy saıabaqta Jánibek pen Kereı handardyń monýmentaldy músindik-kórkem kompozıtsııasynyń saltanatty ashylý rásimi boldy. Qazaq handyǵynyń irgesin qalap, tuńǵysh qazyǵyn qaqqan handarǵa elordada eskertkish ashý - Elbasynyń ıdeıasy. Bul rette Kereı men Jánibek handar eskertkishine arnalǵan eskız jobasyna respýblıkalyq konkýrs jarııalandy. Baıqaýǵa 10 joba usynylyp, onyń ishinen astanalyq jas músinshi Ábenov Rınattyń joba-eskızi úzdik dep tanylǵan bolatyn. Quramyna elimizge belgili tarıhshy ǵalymdar, antropologtar, saıasattanýshylar men sáýlet óneriniń mamandary engizilgen konkýrs komıssııasynyń pikiri boıynsha, avtor uly handardyń syrtqy pishinderin, olardyń ulttyq sıpattaǵy kelbetterin barynsha naqty beınelegen. Kompozıtsııa tutas óz tulǵalarymen jańa handyqtyń irge kóterýi erkindiktiń ornaýyn beıneleıtin eki músinnen turady. Eskertkish músinderiniń irgetasynan bastap ushar basyna deıingi jalpy bıiktigi 12 metr, Jánibek hannyń tik turǵandaǵy boıy 5,25 metr. Kereı hannyń músininiń bıiktigi 4 metr, músindik kompozıtsııanyń barlyq elementteri taza qoladan quıylǵan. Salmaǵy 16,20 tonna. Kereı men Jánibek handardyń turǵyzylǵan eskertkishteri - qazaq qoǵamy úshin iri rýhanı jáne mádenı mańyzy bar aıtýly sharalardyń biri. Músinder Qazaqstanda jasalǵan.
2010 jyly Almatydaǵy ortalyq stadıonda qazaqstandyq fýtboldyń negizin qalaýshy Arkadıı Hohmanǵa arnalǵan memorıaldyq taqtanyń saltanatty ashylý rásimi boldy. Arkadıı Hohman uzaq ýaqyt boıy QazSSR fýtbol federatsııasynyń tóraǵasy, SSSR fýtbol federatsııasy prezıdıýmynyń múshesi boldy. 1957 jyldan 1978 jylǵa deıin respýblıkalyq fýtbol mektebin basqardy.
2012 jyly Qazaqstanda alǵash ret Onkologııalyq aýrýlary bar naýqas balalardy qoldaý ortalyǵy quryldy.
2017 jyly Keńes Odaǵynyń Batyry, Halyq Qaharmany, táýelsiz Qazaqstannyń tuńǵysh qorǵanys mınıstri armııa generaly Saǵadat Nurmaǵambetovtyń qola músini Máskeýdegi Uly Otan soǵysy ortalyq murajaıyna tapsyryldy. Músinmen birge murajaıǵa M.B. Grekov atyndaǵy stýdııa sýretshisi Pavel Boıko salǵan batyrdyń portreti men muraǵattyq fotosýretteri berildi.
2017 jyly «Nurly jol» jańa vokzal kesheni alǵashqy poıyzdardy qabyldaı bastady. Alǵashqy bolyp «Qaraǵandy - Astana» elektr poıyzy keldi. Vokzal kesheni alty deńgeıli, jalpy aýmaǵy 126 myń sharshy metrlik ǵımarat. Vokzalda alty joldyń toraby kirip otyr. Ol táýligine 35 myń jolaýshyny qabyldaı alady. Vokzal jolaýshylar aǵynyn, kezegin, qaýipsizdigin, elektrondy bılet satý protsesin ıntellektýaldyq basqarý jelisimen qamtylǵan. Birinshi jáne ekinshi qabatta 740 kólikke arnalǵan avtoturaq bar. Sonymen qatar ol jerde qyzmettik-texnıkalyq bólmeler ornalasqan. Úshinshi qabatta - shatyr astynda perron oryn tepken. Tórtinshi qabat eń negizgi bolyp sanalady. Munda basty kireberis pen 10 bılet kassasy, anyqtama bıýrosy, saýda oryndary bar. Besinshi qabatta fýd-kort, altynshy qabatta ákimshilik keńseler ornalasqan.
2017 jyly Astanadaǵy Mega Silk Way saýda, oıyn-saýyq ortalyǵynda teńiz janýarlarynyń Ortalyq Azııadaǵy eń úlken parki ashyldy. Onyń jalpy aýdany 7190 sharshy metrdi quraıdy. Parkte bir úlken basseın jáne eki qosalqy basseın, 400 adam sııatyn trıbýna bar. Trıbýnada múmkindigi shekteýli jandarǵa da barsha qolaılylyq jasalǵan.
2021 jyly QR Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrligi Aeroǵarysh komıtetiniń qurylymyna kiretin «Ulttyq ǵaryshtyq zertteýler men tehnologııalar ortalyǵy» AQ (UǴZTO) jáne Birikken Ulttar Uıymy (BUU) Almaty qalasynda (Qazaqstan) ornalasqan Aýmaqtyq qoldaý ofısi qyzmetine qatysty ózara túsinistik týraly memorandým jasasty.
Atalǵan Memorandýmǵa sáıkes, taraptar tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý jáne joıý jáne shuǵyl áreket etý (SPAIDER-BUU) úshin ǵaryshtyq aqparattardy paıdalaný maqsatynda Birikken Ulttar Uıymy Tuǵyrnamasy sharalaryna qoldaý kórsetý jáne júzege asyrý boıynsha ózderine mindettemeler aldy.
2021 jyly elordada Beıbitshilik jáe kelisim saraıy aýmaǵynda Azııadaǵy ózara yqpaldastyq jáne senim sharalary keńesiniń jańa alleıasy ashyldy. Uıymǵa múshe 27 memlekettiń elshisi jańa alleıaǵa qyzyl sheten aǵashtaryn otyrǵyzdy.
2022 jyly Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Almatyǵa jumys sapary barysynda ońtústik astana áýejaıynyń jańa halyqaralyq termınaly qurylysynyń kapsýlasyn salý rásimine qatysty.