1 qarasha. Jylnama
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq vegan kúni
Ataýly kún etsiz tamaq jeýshiler qaýymdastyǵynyń 60 jyldyq mereıtoıyna oraı 1994 jyldan bastap atalyp ótedi.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1992 jyly burynǵy Túrkistan áskerı okrýginiń 32-armııa bólimshesiniń bazasynda Qazaqstannyń tuńǵysh áskerı korpýsy qurylyp, onyń shtaby Semeıge ornalastyryldy. Keıinnen onyń bazasynda Shyǵys áskerı okrýgi jasaqtaldy. Ol 2003 jylǵy 13 qarashada qazirgi «Shyǵys» óńirlik qolbasshylyǵy bolyp qaıta quryldy.
1996 jyly QR Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar mınıstrligine qarasty «Qazaqstan metrologııa ınstıtýty» sharýashylyq júrgizý quqyǵyndaǵy respýblıkalyq memlekettik kásiporny quryldy. Instıtýt birden-bir memlekettik ǵylymı metrologııa ortalyǵy dep tanyldy.
1997 jyly Ulanbatyrda Qazaqstannyń Mońǵolııadaǵy Elshiliginiń ashylý saltanaty ótti.
2005 jyly Qaraǵandyda keńestik kezeńnen keıin alǵash ret «Ashyq Azııa – ashyq mýzeı» І Ortalyq Azııa mýzeı festıvali ótti. Oǵan Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Ózbekstannyń 30-ǵa jýyq mýzeıi qatysty. Festıvalde mýzeı salasyndaǵy sony ázirlemeler kórsetildi, qatysýshylar mýzeı júrgizý tájirıbesindegi zamanaýı ádisterdi engizý týraly oı bólisti.
2005 jyly quny 9 mıllıon dollarǵa jýyq «Qazaq» teplohody Reseıdiń soltústik-batysynda, Karelııadaǵy «Onega keme jasaý zaýytynda» sýǵa túsirildi. «Reseıdiń tasymaldaý júıesin 2010 jylǵa deıin túrlendirý» federaldy baǵdarlamasy aıasynda jasalǵan bul teplohod – jergilikti keme jasaý zaýytynda sońǵy jyldary shyǵarylǵan ózi tıptes 4-shi keme. Keme orman aǵashtary men astyqtardy, iri gabarıtti júkterdi, sondaı-aq halyqaralyq standarttaǵy konteınerlerdi tasymaldaýǵa arnalǵan. Júk kótergishtigi – 5,1 myń tonnany quraıtyn «Qazaq» kemesiniń uzyndyǵy – 108,33 metr, eni – 16,5 metr, bortynyń bıiktigi – 5,5 metr.
2010 jyly ushqysh-ǵaryshker, Qazaqstannyń Halyq Qaharmany, QR avıatsııasynyń general-leıtenanty, QR Ulttyq ǵarysh agenttiginiń tóraǵasy Talǵat Musabaev Frantsııanyń joǵary nagradasy – Qurmetti legıon ordenimen marapattaldy. Qazǵarysh basshysyn Qurmetti legıonǵa qosý týraly sheshimdi Frantsııa Prezıdenti qabyldady, orden Parıjde Qazaqstan Prezıdentiniń Frantsııaǵa resmı sapary kezinde tabys etildi.
2011 jyly QR Ulttyq banki QR Táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyna oraı nomınaly 50 000 teńge altyn moneta, nomınaly 5 000 teńge jáne 500 teńge kúmis monetalar, nomınaly 50 teńge neızılber qorytpasynan soǵylǵan moneta shyǵardy. Altyn moneta: metall quramy – Au 999/1000g, dıametri – 100 mm, daıyndaý sapasy – proof. Taralymy – 100. Kúmis monetalar: nomınaly – 5 000 teńge, metall quramy – Ag 925/1000g, dıametri – 100 mm, daıyndaý sapasy – proof, taralymy – 200; nomınaly – 500 teńge, metall quramy – Ag 925/ 31,1g, dıametri – 38,61 mm, daıyndaý sapasy – proof, taralymy – 5 000. Neızılber monetasynyń dıametri – 31 mm, massasy – 11,17 g, metall quramy – neusilber, taralymy – 50 000.
2012 jyly Tarazda Halyq qaharmany Ǵazız Baıtasovqa eskertkish taqta qoıyldy.
2014 jyly 2014 jylǵy qazan aıynyń sońynda Qazaqstan Úkimeti BUU Ebolamen kúresý jónindegi mıssııanyń qyzmetin qarjylandyrý úshin BUU Ebola vırýsymen kúresý jónindegi erikti kópáriptestik qoryna qarajat bóldi. Bul maqsatty qor úkimetter men basqa da áriptesterdiń kúsh-jigerin qoldaý men Batys Afrıkada Ebola bezgeginiń taralýyna baılanysty máselelerdi sheshýge arnalǵan qajetti erikti salymdardy biriktirý maqsatynda qurylǵan.
2015 jyly Mılanda «EKSPO-2015» kórmesiniń jabylý saltanaty kezinde Mılan Qazaqstan ókilderine kórmeni ótkizý estafetasyn tapsyrdy.
2016 jyly elordanyń joǵary synyp oqýshylary Brazılııanyń Portý-Alegrı jáne Nový Gambýrg qalalarynda ótken «MOSTRATEC» ǵylymı jobalar men tehnologııalar halyqaralyq olımpıadasynda 7 altyn, 6 kúmis, 7 qola medalǵa ıe boldy. Oǵan bizdiń elden bólek Brazılııa, AQSh, Qytaı, Argentına, Bosnııa jáne Gertsegovına, Chılı, Kolýmbııa, Danııa, Gollandııa, Úndistan, Indonezııa, Italııa, Meksıka, Paragvaı, Perý, Portýgalııa, Týnıs, Túrkııa jáne Ýrýgvaı elderiniń oqýshylary qatysty.
2016 jyly Hollywood Boulevard Film Festival «Rejıssýra» atalymynda 19 jastaǵy qazaqstandyq jigittiń fılmin úzdik dep tanydy. Aısultan Seıitovtiń «Shakal» fılmi «Qysqa metr» sanatynyń jeńimpazy boldy.
2017 jyly ıÝNESKO bas dırektory Irına Bokovanyń sheshimimen Qazaqstannyń Almaty megapolısi ıÝNESKO Shyǵarmashylyq qalalary jelisiniń músheligine qabyldandy. Qazirgi kezde Jelide 72 eldiń 180 qalasy bar. ıÝNESKO Shyǵarmashylyq qalalary jelisi shyǵarmashylyqqa ınvestıtsııa salýǵa daıyn qalalar arasynda halyqaralyq yntymaqtastyqty damytý maqsatynda qurylǵan.
2019 jyly ár qıly sebeptermen uzaq ýaqyt Temir aýdany Shubarqudyq aýyly turǵynynyń qolynda saqtalǵan XIX ǵasyrdaǵy qoǵam qaıratkeri Dosjan Hazirettiń móri zańdy murageri, atanyń shópshegi Asqar Habıbýllınniń qolyna tıdi. Mórde arabsha: «Allaǵa qulshylyq etýshi molla Dosmuhammad ıbn Qashaq 1248» (Hıjra jyl esebimen) dep jazylǵan.
Dosjan ıshan (1815-1890 jyldary ómir súrgen. XIX ǵasyrda qazaqtardyń Mekke-Mádına shaharlaryna qajylyq paryzyn óteý saparlaryna muryndyq bolǵan. Qazaq shejiresine qatysty derekter jınaǵan.
2021 jyly Qazaqstan Ortalyq Azııadaǵy ishki CRS júıesine qol jetkizgen birinshi memleket boldy. CRS qoldaný zııandy kontentti joıý boıynsha qabyldanǵan sharalardyń tıimdiligin jáne tutastaı alǵanda Facebook jáne Instagram platformalarynda zańǵa qaıshy keletin materıaldardyń taralýyna qarsy turý boıynsha júrgizilip jatqan jumystardyń tıimdiligin arttyrýǵa múmkindik beredi.
2021 jyly Túrkistan oblysy Qazyǵurt aýdany Saraphana aýylyndaǵy «Máńgilik El» kesheninde jeltoqsanshylar, «Alash arystarynyń» qurmetine eskertkish ornatyldy.
«Barlyǵymyz úshin 1986 jylǵy Jeltoqsan oqıǵasynyń mańyzy erekshe. Olar Qazaqstan táýelsizdiginiń qalyptasý tarıhyna jazylyp, halyq jadynda saqtalady. Bul da «Alash arystary» monýmentiniń sımvolıkasy – sol oqıǵalardy jastardyń esine túsirý», - dep atap ótti sharaǵa qatysýshylar.
2023 jyly Qazaqstan men Frantsııa prezıdentteri Qasym-Jomart Toqaev pen Emmanıýel Makron Qazaqstan-Frantsııa bıznes forýmynyń ashylýyna qatysty. Memleket basshysy óz sózinde bıylǵy jyly Qazaqstannyń ekonomıkasy 4,7 paıyzdyq ósimge qol jetkizip jatqanyn atap ótti. Qazaqstannyń strategııalyq maqsaty – 2029 jylǵa qaraı ulttyq ekonomıkanyń kólemin eki esege arttyrý. Qazaqstan-Frantsııa bıznes-forýmy aıasynda Qasym-Jomart Toqaev frantsýz bıznes qurylymdarynyń jetekshilerimen kezdesti.
2023 jyly Saǵadat Nurmaǵambetov atyndaǵy Qurlyq áskerleriniń Áskerı ınstıtýtynda alma-materdiń úzdik bitirýshi ofıtserlerine qurmet kórsetildi. 2013 jyldan bastap Qorǵanys mınıstrligi Qarýly Kúshterdiń sapaly jańa ofıtserlik quramyn qalyptastyrý baǵdarlamasyn júzege asyrýda, al joǵary oqý oryndary túlekterdiń taǵdyryn qadaǵalap otyr. Jıynǵa 2021 jyly áskerı oqý ornyn bitirip, qyzmette tabysqa jetip, joǵary laýazymdarǵa taǵaıyndalǵan ofıtserler shaqyryldy.