1 qańtardan bastap kásipkerlerge qandaı salyq jeńildikteri usynyldy
«Bank shottary boıynsha shyǵys operatsııalaryn toqtata turý jáne qaıta bastaý sharasy kúshine endi. Eger salyq boryshtary tolyq tólengen bolsa, bankter jeke kásipker men zańdy tulǵalardyń bank shottary boıynsha shyǵys operatsııalaryn derbes qaıta bastaýǵa quqyly», - dedi komıtet tóraǵasynyń orynbasary.
Onyń sózine qaraǵanda, 2022 jyldyń 1 qańtarynan bastap «E-Salyq Vıѕipeѕѕ» mobıldi qosymshasy negizinde jumys isteıtin jeke kásipkerler úshin jańa arnaıy salyq rejımi engizilgen.
Bul qosymsha jekelegen rásimderdi júzege asyrýdy jeńildete otyryp, salyq mindettemelerin oryndaýdaǵy problemalardyń bir bóligin sheshýge múmkindik beremek.
«Qosymshanyń fýnktsıonaly jeńildetilgen tártippen jeke kásipker retinde tirkeýden ótýge, salyq rejımin tańdaýǵa nemese ózgertýge, chekter berýge, salyq tóleýshiniń kirister tizilimin avtomatty túrde qalyptastyrýǵa, salyqtardy jáne áleýmettik tólemder boıynsha, onyń ishinde qyzmetkerler boıynsha mindettemelerdi esepteýge, tirkeý jáne kirister týraly anyqtamalardy, memlekettik kirister organdary jiberetin habarlamalardy alýǵa múmkindik beredi», - dedi Qaırat Mııatov.
Sondaı-aq, 1 qańtardan bastap qosymsha qun salyǵyn tóleýshilerdi bazadan shyǵarýdyń ońaılatylǵan tártibi jumys isteı bastady.
«Buryn qarjy-sharýashylyq qyzmetin júzege asyrmaǵan, biraq qyzmetin toqtatý týraly sheshim qabyldaǵan qosymsha qun salyǵyn tóleýshiler óz ótinishi boıynsha salyqtyq tekserý rásiminen ótken bolsa, búginde joıý rásimi tek kameralyq tekserýge deıin azaıtylǵan.
Bıznes sýbektilerin qoldaý úshin shaǵyn kólemdi fýrgondardyń kólik salyǵyna qatysty túzetý qabyldandy.
Mundaı sanat boıynsha kólik quraldaryna salynatyn salyq júk kóterý kóleimne qaraı esepteletdi. Buryn qozǵaltqyshtyń kólemine qaraı eseptelgen», -dedi komıtet ókili.
Qaırat Mııatov qoımalarǵa qatysty salyqtyq retteý máselesi bolǵanyn eske saldy.
«2022 jyldyń 1 qańtaryna deıin menshik quqyǵynda tirkelgen qoımalary bar jeke tulǵalar jyl saıyn tóleıtin salyq mólsherin óz betinshe eseptep, Memlekettik kiris organyna jeke salyq deklaratsııasyn óktizýge mindetti bolǵan. Osy másele boıynsha Salyq kodeksine engizilgen túzetýler jumysty jeńildetti.
1 qańtardan bastap «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» salyq organyna osyndaı qoımalardyń baǵalaý quny týraly málimetterdi beredi. Komıtet múlik salyǵyn osy málimet boıynsha eseptep, páterlerdiń múlik salyǵymen birge habarlama jiberip qana otyrady», - dep túsindirdi Memlekettik kirister komıteti tóraǵasynyń orynbasary.