1 qańtardan bastap elimizde qandaı mańyzdy ózgerister bolady
Aılyq eseptik kórsetkish
«2025-2027 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet» týraly zańǵa saı, bıyl 1 aılyq eseptik kórsetkish (AEK) 3932 teńge bolyp bekitildi. Byltyr bir AEK 3692 teńge bolǵan.
Eń tómengi kúnkóris deńgeıi
Eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń mólsheri 43 407 teńgeden 46 228 teńgege ósti. Bul kórsetkish bazalyq áleýmettik tólemder somasyn belgileý úshin qoldanylady.
Eń tómengi jalaqy
Jańa kúntizbelik jylda elimizde eń tómengi jalaqy ózgerissiz qaldy.
Eń tómengi jalaqy 2021 jyly 42 500 teńge, 2022 jyly 60 myń teńge, 2023 jyly 70 myń teńge boldy. Al 2024 jyly 85 000 teńge bolǵan. Osy jyly bul soma ózgergen joq.
Atap óterlik jaıt, elimizde eń tómengi jalaqyny esepteý ádistemesi ózgerýi múmkin.
Zeınetaqy
1 qańtardan bastap zeınetaqy 8,5%-ǵa, al áleýmettik járdemaqylar men bazalyq zeınetaqy 6,5%-ǵa ındeksteldi.
Osylaısha, memlekettik bazalyq zeınetaqynyń eń tómen mólsheri 32 360 teńge (2024 jyly — 28 215 teńge), eń joǵary mólsheri 50 851 teńge (2024 jyly — 45 578 teńge) boldy.
Jasy boıynsha zeınetaqynyń eń tómen mólsheri — 62 771 teńge (2024 jyly — 57 853 teńge), eń joǵary somasy — 162 195 teńge (152 295 teńge).
Bazalyq jáne jasy boıynsha zeınetaqynyń eń tómen mólsheri 95 131 teńge, eń joǵary somasy 213 046 teńge bolyp belgilendi.
2025 jyly zeınet jasy ózgermeıdi: erler — 63 jas, áıelder — 61 jas.
Múgedek jandardyń járdemaqysy
Elimizde azamattarǵa múgedektigi boıynsha beriletin memlekettik járdemaqy jyl saıyn ınflıatsııa deńgeıine sáıkes qaıta esepteledi.
Jeti jasqa deıingi múgedektigi bar balalarǵa 74 428 teńge memlekettik járdemaqy tólenedi.
7 jastan 18 jasqa deıingi múgedektigi bar balalarǵa jáne bala kezinen múgedektigi bar adamdarǵa beriletin járdemaqy:
I top — 101 702 teńge;
II top — 84 598 teńge;
III top — 74 428 teńge.
Jalpy járdemaqy:
I top — 101 702 teńge (2024 jyly — 95 496 teńge);
II top — 81 362 teńge (2024 jyly — 76 397 teńge);
III top — 55 474 teńge (2024 jyly — 52 089 teńge).
Ata-anaǵa, bala asyrap alýshyǵa, qamqorshyǵa múgedek balasy 18 jasqa tolǵanǵa deıin taǵaıyndalatyn jáne tólenetin memlekettik járdemaqy — 74 428 teńge (2024 jyly — 69 886 teńge).
І toptaǵy múgedektigi bar adamǵa kútim jasaýshyǵa da dál osyndaı somada járdemaqy tólenedi.
Bir jarym jasqa deıingi bala kútimi úshin beriletin járdemaqy
«Balaly otbasylarǵa beriletin memlekettik járdemaqylar týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń 2005 jylǵy 28 maýsymdaǵy Zańynyń 10-baby 1-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasyna sáıkes jumys istemeıtin áıelder úshin bala 1,5 jasqa tolǵanǵa deıin onyń kútimine baılanysty aı saıynǵy memlekettik járdemaqynyń mólsheri mynadaı mólsherlerde belgilengen:
1-shi balaǵa — 5,76 aılyq eseptik kórsetkish;
2-shi balaǵa — 6,81 aılyq eseptik kórsetkish;
3-shi balaǵa — 7,85 aılyq eseptik kórsetkish;
4-shi jáne odan keıingi balaǵa 8,9 aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde.
Soǵan saı, 2025 jylǵy tólem bylaı belgilendi:
1-shi balaǵa — 22 649 teńge (2024 jyly — 21 266 teńge);
2-shi balaǵa — 26 777 teńge (2024 jyly — 25 143 teńge);
3-shi balaǵa — 30 867 teńge (2024 jyly — 28 982 teńge);
4-shi jáne odan keıingi náresteler úshin — 34 995 teńge (2024 jyly — 32 859 teńge).
Odan bólek bosanǵan anaǵa beriletin bir rettik járdemaqy — súıinshipul bar. Bıyl birinshi, ekinshi jáne úshinshi balaǵa 149 416 teńge (38 AEK), tórtinshi jáne odan keıingi balalarǵa 247 716 teńge (63 AEK) súıinshipul tólenedi.
Kópbalaly anaǵa beriletin járdemaqy
Kópbalaly otbasyna otbasylyq kirisine qaramastan saralanǵan járdemaqy beriledi:
tórt balaǵa — 63 030 teńge (2024 jyly — 59 183 teńge);
bes balaǵa — 78 798 teńge (2024 jyly — 73 988 teńge);
alty balaǵa — 94 565 teńge (2024 jyly — 88 973 teńge);
jeti balaǵa — 110 332 teńge (2024 jyly — 103 598 teńge);
segiz jáne odan kóp balasy bar otbasylarǵa — ár balaǵa 15 728 teńgeden (4 AEK) qosylady (2024 jyly — 14 768 teńgeden).
«Neke jáne otbasy týraly» kodekske sáıkes, kópbalaly otbasy bolyp kámeletke tolmaǵan tórt jáne odan da kóp balasy bar, onyń ishinde kámelettik jasqa tolǵannan keıin bilim berý uıymdaryn bitiretin ýaqytqa deıin (biraq 23 jastan aspaǵan bolýy kerek) orta, tehnıkalyq jáne kásiptik, orta bilimnen keıingi, joǵary nemese joǵary oqý ornynan keıingi bilim berý uıymdarynda kúndizgi oqý nysany boıynsha bilim alatyn balalary bar otbasylar jatady.
«Altyn alqa», «Kúmis alqa» ıelerine beriletin járdemaqy
Elimizde «Kúmis alqa» alqa alǵan analarǵa 6,4 AEK, «Altyn alqa» alǵan nemese buryn «Batyr ana» ataǵyn alǵan, I jáne II dárejeli «Ana dańqy» ordenderimen nagradtalǵan analarǵa 7,4 AEK mólsherinde járdemaqy beriledi.
2025 jyly bul tólemder bylaı belgilendi:
«Kúmis alqa» ıegerine — 25 165 teńge (2024 jyly — 23 629 teńge).
«Altyn alqa», «Batyr ana», I jáne II dárejeli «Ana dańqy» ordeni ıegerlerine — 29 097 teńge (2024 jyly — 27 321 teńge).
Stýdentter shákirtaqysy
Úkimet qaýlysymen 2024 jylǵy 1 qyrkúıekten bastap kolledjder men JOO stýdentteriniń stıpendııasy artty.
Kolledj stýdentteri úshin shákirtaqy 50 paıyzǵa ósip, jumysshy mamandyqtary boıynsha 43 574 teńge, orta býyn mamandary úshin 41 896 teńge boldy.
Bakalavrıat stýdentteriniń stıpendııasy 20 paıyzǵa artyp, 47 135 teńgege deıin, al pedagogıka jáne medıtsına baǵyttaryndaǵy bilim alýshylardyń stıpendııasy 75 600 teńgege deıin kóterildi.
Internatýrada oqıtyndarǵa stıpendııa 85 376 teńge, al rezıdentýrada 123 122 teńge kóleminde belgilendi.
Magıstranttar men doktoranttarǵa stıpendııa 15 paıyzǵa ulǵaıtyldy, onyń mólsheri tıisinshe 107 061 teńge jáne 240 000 teńge boldy.
2025 jylǵy 1 qyrkúıekte shákirtaqy taǵy ósedi: bakalavrıat stýdentterine 20 paıyz, magıstranttar men doktoranttarǵa 15 paıyz.
Aıyppul mólsheri
Bıylǵy aılyq eseptik kórsetkish (AEK) byltyrǵyǵa qaraǵanda 240 teńgege kóbeıtilgenin joǵaryda aıttyq. Soǵan saı endi aıyppul somasy da artatyn bolady.
Kópshilikke jaqsy tanys tártip buzýshylyq túri — qoǵamdyq orynǵa nemese belgilenbegen jerge qoqys tastaýdy mysalǵa alaıyq. 2024 jyly bundaı ádepsizdik jasaǵan adam 10 AEK mólsherinde, ıaǵnı 36920 teńge aıyppul arqalasa, búginnen bastap bul soma 39320 teńgege ósedi. Osylaısha árbir aıyppuldyń mólsheri ony belgileý kezinde qoldanylǵan AEK sanyna saı artyp otyrady.
Eske sala keteıik, buǵan deıin bıyl bala quqyqtaryn qorǵaý salasynda qandaı zańdar qabyldanǵanyn jazǵan bolatynbyz.