1,1 mln-nan astam jumysshynyń jalaqysy ósedi – Úkimet
Bul rette Qazaqstannan Armenııaǵa jetkiziletin belgilengen taýarlar Armenııanyń aýmaǵynan úshinshi elderge jáne EAEO elderine áketilýge jatpaıdy. Kórsetilgen mindettemeni buzý faktileri anyqtalǵan kezde Qazaqstan tarapy belgilengen taýarlardyń bajsyz jetkizilimderine tyıym salý jáne olardy toqtata turý nemese qysqartý quqyǵyn ózine qaldyrady. Anyqtalǵan talaptardy buzý faktileri boıynsha Armenııa Qazaqstan tarapyna áketilgen jáne qaıta eksporttalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik áketý bajdarynyń kólemine balamaly, AQSh dollarymen esepteletin ótemaqy somasyn tóleýge tıis. Tólenbegen jaǵdaıda atalǵan soma Armenııanyń Qazaqstan Respýblıkasy aldyndaǵy memlekettik boryshy bolyp tanylady.
Zań jobasyn qabyldaý Qazaqstan Respýblıkasy men Armenııa Respýblıkasy arasyndaǵy munaı ónimderi salasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq jáne ózara tıimdi yntymaqtastyqty damytýǵa yqpal etedi.
Sonymen qatar búgin Senat «Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men Qyrǵyz Respýblıkasynyń Mınıstrler Kabıneti arasyndaǵy Ortalyq Azııa óńiriniń qaýipsizdigin qamtamasyz etýde áskerı-tehnıkalyq járdem kórsetý týraly kelisimdi ratıfıkatsııalaý týraly» zańdy qabyldady.
Kelisimge Qyrǵyz tarapynyń áskerı-tehnıkalyq kómek kórsetý týraly suraý salýy negizinde 2021 jylǵy 7 jeltoqsanda qol qoıyldy jáne ataýy men kólemi dıplomatııalyq arnalar arqyly kelisilgen áskerı múlikti birjolǵy berýdi kózdeıdi.
Ortalyq Azııa óńiriniń irgeles aýdandaryndaǵy qaýipsizdik salasyndaǵy jaǵdaı shıelenisip jatsa, sondaı-aq óńirlik qaýipsizdikke tónetin syn-qaterler men qaýiptiń ósýine baılanysty áskerı-tehnıkalyq járdem kórsetý Qyrǵyzstannyń Qarýly kúshteriniń osy qaterlerdi bolǵyzbaý jáne búkil Ortalyq Azııa óńiriniń qaýipsizdigin nyǵaıtý jónindegi múmkindikterin kúsheıtýge múmkindik beredi.
Kelisimde aıtylǵan sharttarǵa sáıkes, Qazaqstan tarapy áskerı múlikti Qyrǵyz Respýblıkasynyń Qoı-Tash eldi mekenine deıin avtomobıl kóligimen jetkizý jónindegi shyǵystardy qamtamasyz etedi jáne ózine alady. Óz kezeginde Qyrǵyz tarapy alǵan áskerı múlikti qaýipsizdikti qamtamasyz etý maqsatynda ǵana paıdalanady, úshinshi tarapqa bermeıdi jáne TMD-ǵa qatysýshy memleketterge qarsy paıdalanbaıdy.
Shaǵyn jáne orta bıznes beldeýi qurylady
Búgin Senattyń jalpy otyrysynda QR Premer-Mınıstriniń orynbasary Eraly Toǵjanov «Halyqtyń tabysyn arttyrýdyń 2025 jylǵa deıingi baǵdarlamasy» keshendi josparyn iske asyrý jónindegi jumystardy baıandady.
«Baǵdarlamanyń mańyzdy bóligi jańa ekonomıkalyq ósimge arnalǵan. Azamattardyń jumysqa ornalasýyna jaǵdaı jasaý, sondaı-aq jańa daǵdylar men kásipke jumyldyratyn janama is-qımyldar qamtylǵan. 1,1 mln-nan astam jumysshynyń eńbekaqysyn kóterý eskerilgen, onyń ishinde bıýdjet salasynyń 850 myńnan asa qyzmetkeriniń laýazymdyq aılyq aqysy artady. Dárigerlerdiń jalaqysy 320 myńnan 531 myń teńgege deıin, orta medıtsına qyzmetkerleriniń jalaqysy 173 myńnan 250 myń teńgege deıin ósedi», - dedi E.Toǵjanov.
Sonymen qatar ol bıyl sáýirden bastap «Samuryq-Qazyna» qory kompanııalar tobynyń 258 myń óndiristik personalynyń jalaqysy 5-ten 48 paıyzǵa deıin kóterilgenin aıtty. Bul rette jalaqysy tómen qyzmetterge basymdyq berildi. Qordyń ishki rezervinen qyzmetkerlerdiń kiristerin arttyrý boıynsha jumys jalǵasatyn bolady. Jyl sońyna deıin taǵy 4 kompanııada óndiristik personal jalaqysy 5-ten 18 paıyzǵa deıin ósedi.
«Memleketten qoldaý sharalaryn alatyn iri bızneske qatysty mindettemelerdi belgileý esebinen, onda isteıtin 2,8 mln qyzmetkerdiń ortasha jalaqysy ósedi. Mundaı talapty birinshi ret qoıyp otyrmyz. Eki apta buryn Qaraǵandy oblysynda iri bıznestiń qatysýymen bul baǵytta atqarylyp jatqan jumystardyń aldyn ala qorytyndylaryn tyńdadyq. Nátıjesinde, qazirdiń ózinde Qazaqstan boıynsha iri ónerkásiptik kásiporyndardaǵy jalaqy mólsherin 15-ten 30 paıyzǵa deıin ósirýge múmkindik týdy. Onyń qatarynda «Qazmınerals» (15%), «QazAzot» (20%), «ERG» (25%), «Qazaqmys» (30%) bar», - dedi E. Toǵjanov.
Onyń aıtýynsha, ekonomıkanyń túrli salalarynda ınvestıtsııalyq jobalardy iske asyrý esebinen 2025 jylǵa deıin 2 mln-nan astam jańa jumys orny qurylady.
«Onyń ishinde ónerkásip pen kásipkerlikte – 950 myń, ınfraqurylymdyq jobalar aıasynda – 583 myń, agroónerkásiptik keshende – 458 myń, týrıstik salada 59 myń jumys orny ashylady. Atap aıtqanda, ónerkásip salasynda (taý-ken metallýrgııa kesheni, mashına jasaý, hımııa ónerkásibi, kirpish jáne tsement óndirisi) barlyǵy 713 joba josparlanǵan. Sonyń arasynda bıyldyń ózinde 165 joba iske qosylyp 16 myńnan asa jańa jumys orny ashylady», - dedi Úkimet basshysynyń orynbasary.
Munymen qosa, iri jobalardyń ekonomıkaǵa qosatyn úlesimen qatar, olardy halyqtyń ál-aýqatyn arttyrýǵa baǵyttaý mindeti tur.
Osy sebepti, jańa óndiris oryndaryn qurý jobalary tek iri qalalardy ǵana emes, aýyldyq eldi mekender men monoqalalardy da qamtıdy. Monoqalalardy damytý máselesine erekshe ekpin qoıylyp otyr. Sondyqtan Qaraǵandy oblysynyń Saran qalasy úlgisinde monoqalalardy qalpyna keltirý mindeti tur. Qalada iske qosylatyn 3 negizgi joba shına óndirisi («KAMATYRESKZ»), turmystyq tehnıka («ARTEL»), júk avtomobılderin («QAZTEHNA») óndirýge baǵyttalǵan. Onda barlyǵy 2500 jumys orny qurylyp otyr.
E. Toǵjanovtyń sózine qaraǵanda, azamattardyń kásipkerlikten túsetin tabysyn arttyrý maqsatynda elimizde 50-den asa iri kásiporyn aınalasynda Shaǵyn jáne orta bıznes beldeýin qurý kózdelgen.
Sonymen qatar Premer-Mınıstrdiń orynbasary baqsha, sút, bal ónimderin óndiretin 9 myńnan asa otbasylyq qosalqy sharýashylyqty biriktiretin 280 aýyl sharýashylyǵy kooperatıvin qurý josparlanyp otyrǵanyn aıtty.
2025 jylǵa deıin 450 myńnan asa jumys ornyn qurý josparlanǵan agroónerkásip salasyn damytý «Aýyl amanaty» jobasy aıasynda iske asyrylady. Bul rette otbasylyq sharýashylyqty damytý boıynsha Jambyl oblysynda tıimdi iske asyrylǵan pılotty jobany elimizdiń basqa aımaqtaryna taratý jumystary júrgizilip jatyr. Qanatqaqty joba 2019 jyldan beri 11 aýyldyq okrýgte iske asyryldy. Nátıjesinde, jobaǵa qatysqan 2,5 myń otbasynyń tabysy 4 esege artqan. Bul aýyldardaǵy ataýly áleýmettik kómek alýshylar sany 65%-ǵa azaıǵan. Kásipkerler sany 966-dan 3248-ge deıin ósken, ıaǵnı árbir úshinshi otbasy kásipkerlikpen aınalysyp otyr. Qazir 11 aýyldan túsetin jyl saıynǵy salyq túsimderiniń kólemi 125 mln teńgege jetti», - dedi Úkimet basshysynyń orynbasary.
Aıtpaqshy, kreatıvti ındýstrııany damytýǵa baǵyttalǵan zań jobalary ázirlenip, Parlament qaraýyna engiziledi.
«Qazirgi kezde tabysty arttyrýdyń jańa ári áleýetti baǵytynyń biri - kreatıvti ındýstrııa salasy. Álemdegi kreatıvti ındýstrııanyń qarjy aınalymy 2,3 trln AQSh dollaryn quraıdy. Osy salada 12 jyl buryn arnaıy baǵdarlama qabyldaǵan Ońtústik Koreıa 2020 jyly álemdik medıa-oıyn saýyq naryǵynda jetinshi orynǵa shyqty. Búginde bul eldiń kreatıvti eksport kólemi 12 mlrd AQSh dollarynan asty. Sondyqtan, kreatıvti ındýstrııany damytýǵa erekshe nazar aýdarylyp otyr. Birinshiden, elimizde 3 myńǵa jýyq mádenıet uıymy bar. Eń aldymen osy uıymdardyń kreatıvti ıdeıalar úshin ashyqtyǵyn qamtamasyz etemiz»,- dedi E.Toǵjanov.
Ekinshiden, mádenıet uıymdaryndaǵy qural-jabdyqtardy qoldana otyryp, jańa kreatıvti ónim shyǵarýǵa nıetti azamattarǵa tıisti jaǵdaı jasaý eskerilgen.
«Úshinshiden, qazir mádenıet uıymdarynyń múlkin paıda tabý maqsatynda tıimdi paıdalaný mehanızmderin retteıtin zań jobasy ázirlenip jatyr. Túsken tabys sol uıymdardy materıaldyq-tehnıkalyq jabdyqtaýǵa jáne qyzmetkerlerdiń jalaqysyn arttyrýǵa baǵyttalady. Bul óz kezeginde mádenıet uıymdaryn ekonomıkalyq aınalymǵa engizýdiń múmkindigi. Sonymen qatar, avtorlyq quqyqty qorǵaý mehanızmderine qatysty birqatar máseleler de bar. Jalpy, kreatıvti ındýstrııany damytýǵa baǵyttalǵan zań jobalary ázirlenip, Parlament qaraýyna engiziledi», - dedi ol.